USA seekordsetel valimistel on liiga palju anomaaliaid, et neid õigeteks pidada

Maailm,
Trumpi toetajad on endiselt veendunud, et Biden saavutas edu valskusega.

2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tulemustes avalikult kahtlemine toob kaasa pilgetelaviini. Inimest peetakse veidrikuks või vandenõuteoreetikuks, kirjutab Democracy Institute’i direktor Patrick Basham.

“Pidage mind siis veidrikuks, ent ma tegelen avaliku arvamuse uurimisega ja minu arvates on need valimised äärmiselt mõistatuslikud. Ühtlasi leian, et Trumpi kampaaniameeskonnal on endiselt igati õigus võidelda tulemuste selgitamise eest. Ameerika demokraatiaga juhtus 4. novembri varastel hommikutundidel ning sellele järgnevatel päevadel midagi väga kummalist. On igati õigustatud, et paljud ameeriklased tahavad teada, mis täpselt juhtus.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Vaatame kõigepealt mõningaid fakte. President Trump sai rohkem hääli kui ükski eelnev valimistel kandideerinud istuv president. Ta sai 11 miljonit häält rohkem kui 2016. aastal, mis oli suuruselt kolmas tõus ühele istuvale presidendile. Võrdluseks, president Obama valiti 2012. aastal tagasi, ent ta sai 3,5 miljon häält vähem kui 2008. aastal.

Küsitluste kohaselt suurenes Trumpi toetus, kuna ta kogus populaarsust olulistes demograafilistes gruppides. Tema poolt hääletas 95% vabariiklastest. Eriti hästi läks tal aga valgete maapiirkondades elavate töölisklassi kuuluvate meeste hulgas.

Trump oli kõige rohkem vähemuste hääli kogunud vabariiklasest kandidaat alates 1960. aastast. Võrreldes 2016. aastaga kasvatas Trump oma toetust mustanahaliste hulgas 50%. Joe Bideni toetus mustanahaliste hulgas langes tunduvalt alla 90%, ja see on määr, mille korral demokraadist kandidaat tavaliselt valimised kaotab.

Latiinode hulgas kasvatas Trumpi toetus kuni 35 protsendini. Kui demokraadist presidendikandidaadi latiinode toetus langeb alla 60%, siis on aritmeetiliselt võimatu, et ta võidab Floridas, Arizonases, Nevadas ja New Mexicos. Trendi suunavad osariigid liikusid samuti 2016. aastaga võrreldes rohkem Trumpi poole. Florida, Ohio ja Iowa lükkasid meediaküsitlused suurelt ümber ja tõid Trumpile neis osariikides uhke võidu. Alates 1852. aastast on vaid Richard Nixon kaotanud presidendivalimised, ehkki saavutas võidu neis kolmes osariigis ja see allajäämine 1960. aastal John Kennedyle tekitab endiselt hulgaliselt küsimusi.

Kesk-Lääne osariigid Michigan, Pennsylvania ja Wisconsin kalduvad alati Ohio ja Iowaga samas suunas. Ohio liigub omakorda ühes Floridaga. Sellest hoolimata on Biden juhtimas nii Michiganis, Pennsylvanias kui ka Wisconsinis, seda tänu mustanahaliste häältelaviinile Detroitis, Philadelphias ja Milwaukees. Bideni nn võidumarginaali tagasid pea täielikult just need hääled nendes linnades, kuna täiesti „juhuslikult“ tõusis neis kohtades tema afroameeriklastelt saadud häältesaak järsult täpselt nii palju, et tagas talle võidu. Ta ei kogunud võrreldaval määral toetust samasugustes demograafilistes gruppides teistes sarnastes osariikides, mis on üldvõidu saavutamise puhul äärmiselt ebatavaline.

Meile räägitakse, et Biden kogus üleriigiliselt rohkem hääli kui ükski teine presidendikandidaat enne teda. Kuid ta võitis rekordiliselt vähestes maakondades, vaid 524 maakonnas, samas kui Obama võitis 2008. aastal 873 maakonnas. Ometigi õnnestus Bidenil mingit moodi koguda rohkem hääli kui Obamal.

Võidu saavutanud presidendikandidaadid, eriti uustulnukad, toovad enda kiiluvees edu ka teistele kandidaatidele [senat ja esindajatekoda]. Biden seda ei teinud. Vabariiklastele jäi senat ja neil õnnestus nn punane laine ka esindajatekojas, kus nad said juurde mitu kohta. Trumpi partei ei kaotanud mitte ühtegi kohta osariikide esindustes ja tegelikult saadi üleriigiliselt kohti juurde.

Anomaaliaid leidub ka uuringuküsitluste ja küsitlusteväliste näitajate (parteide registreerimistrendide, kandidaadi esmahäälte, kandidaadi entusiasmi, sotisaalmeedia jälgimiste jne) võrdluses. Hoolimata viimaste kehvadest näitajatest ennustasid peavoolumeedia ja akadeemilised küsitlused 80 protsendise täpsusega – uskumatu tulemus –, et Biden on võitja. Kõik teised näitajad ennustasid aga Trumpi tagasivalimist. Trumpi kaotuse puhul oleksid pidanud olema peavooluküsitlused õiged, ent seda need ei olnud. Trumpi kaotuse puhul oleksid pidanud küsitlustevälistest näitajatest olema valed mitte üks või kaks, vaid absoluutselt kõik.

Ebatüüpilised hääletusmustrid koos anomaaliatega küsitlustes ja küsitlustevälistes näitajates peaks andma vaatlejatele piisavalt mõtteainet. Müsteeriumile lisaks on veel ka massiline teave valimissedelite kummalise lugemise kohta.

Selgitust vajavad ka alljärgnevad iseärasused.

1. Hilisel valimisõhtul, ajal, mil Trump juhtis kenasti, peatati häältelugemine mitmes võtmeosariigis. Enamasti saadeti valimiste vaatlejad ruumidest välja, ent lugemine jätkus, ilma vaatlejate juuresolekuta.

2. Häältelugemise jätkumisel muutus statistiline hälbelisus uueks normaalsuseks. Ebaharilikult suurtes kogustes (sadades tuhandetes) ja tavatult kõrgel määral (üle 90%) hääli laekus Bidenile.

3. Arvesse võeti ka kirjateel hilinenult saabunud sedelid. Pennsylvanias on 23 000 kirjateel saadetud sedelil võimatu tagasisaatmise kuupäev ja veel 86 000 sedelil on kahtlusi tekitav tagasisaatmise kuupäev.

4. Probleemid kirjateel saadetud sedelite allkirjade identifitseerimisel. Kirjateel saadetud sedelite ümbrike hävitamine, millel peab seaduse järgi olema allkiri.

5. Ajalooliselt madal tagasilükatud kaughäälte protsent, seda hoolimata palju arvukamast kirjateel hääletamisest. Poliitanalüütik Rober Barnes märgib: „Juhul kui osariigid lükkaksid tagasi sama palju kaughääli kui tavaliselt, siis Trump võidaks valimised.“

6. Kadumaläinud hääled. Delaware’i maakonnas, Pennsylvanias on kadunud 47 mälukaarti 50 000 häälega.

7. Mitteresidentidest hääletajad. Väidetavalt on Georgias hääletanud 20 312 inimest, kes ametlikult seal enam ei ela. Bideni edu Trumpi ees on Georgias 12 670 häält.

8. Tõsine residentsusega seotud seaduste rikkumine. Vigased aadressid, rekordiliselt suur arv oma hääle andnud surnuid, hääletussedelid, mida ei olnud saadetud kirjateel välja, nii nagu näeb ette seadus.

9. Statistilised anomaaliad. Georgias läks Biden Trumpist n-ö mööda, kui loetud oli 89% häältest. Järgmise 53 partii puhul juhtis Biden Trumpi täpipealt sama vahega, 50,05% Bidenil ja 49,95% Trumpil. On äärmiselt nõutukstegev, et kõik statistilised anomaaliad ja häältelugemisega seotud anomaaliad on olnud Bideni kasuks.

Kas oli tegu inimliku eksitusega või tahtliku pettusega, või kombinatsiooniga, selge on see, et teoksil oli midagi imelikku.”

Allikas: Spectator/USA

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused