04.08.2019
Liberaalne demokraatia on pildil üsna selgelt nähtav.
Viimasel ajal kuuleb palju jutte liberaalsest demokraatiast kui ainuõigest ühiskondlikust arenguteest, kuid paljudele on märkamata jäänud üks huvitav paralleel.
Nimelt asub Venemaa poliitikamaastikul üks tõesti marurahvuslik partei, mille esimees Vladimir Volfovitš Žirinovski otsustas kunagi oma erakonnale nimeks panna Nõukogude Liidu Liberaaldemokraatlik Partei, millest nüüdseks on saanud Venemaa LDP – ta justkui teadnuks, et liberaalse demokraatia nime all saab päris palju sigadusi teha.
Klassikalise liberaalse partei ja Žirinovski VLDP vahel on muidugi palju erinevusi, kuid kui arvestada, et Lääne liberalism on tugevalt kaaperdatud Frankfurti koolkonna neomarksistide poolt, siis on ühiseid jooni ikka päris palju. Ennekõike ehk ühe ja ainsa tõe propageerimine, soov suukorvistada ja elimineerida oponente, olla riigis esipartei, kellele kõik teised on puudlid, ebanormaalsuste tõstmine normaalsusteks, ja nii edasi.
Eestis on mitu ennast liberaalseks pidavat erakonda, kuid näiteks Reformierakond on ehtsalt žirinovskilik, arvates, et ainult nemad oskavad riigis midagi ära teha. Kui Keskerakonnal on endiselt leping Ühtse Venemaaga, mis püsib paigal veel vaid tänu Yana Toomi kinnihoidvatele küüntele, siis Reformierakonnal on vähemalt hingesugulus Žirinovskiga olemas.
Eks Nõukogude Liidu Liberaaldemokraatlik Partei loodi ju 1989. aastal samuti selleks, et (R)reforme teha.