02.03.2021
Tallinna Ülikool tegi otsuse peatada üks eestikeelne õppekava. Pilt on illustratiivne.
Hiljutise uurimuse järgi toimub Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Suurbritannias süstemaatiline konservatiivsete vaadetega akadeemikute diskrimineerimine, seda nii karjäärivõimaluste osas kui ka stipendiumite saamise ja publikatsioonide avaldamise osas.
Sellisele tulemusele jõudis sõltumatu uurimiskeskus Center for the Study of Partisanship and Ideology (CSPI), mille eesmärk on toetada väheuuritud ideid poliitilise psühholoogia ja sotsiaalteaduste vallas.
Pea kõik ülikoolid on väga vasakpoole kaldu, seda nii õppejõudude kui ka tudengite osas. Konservatiivide ja teiste intellektuaalsete vähemuste (nt sookriitilised feministid, kes ei eita bioloogilise soo olemasolu) poliitiline diskrimineerimine mõjutab ligi pooli akadeemikuid.
Parempoolsetele akadeemikutele avaldatakse nende endi sõnul tugevat autoritaarset survet ja grupi survet. Enam kui kolmandikku USA konservatiivsetest akadeemikutest ja doktorantidest on ähvardatud nende vaadete pärast lausa distsiplinaarmenetlusega. 70% konservatiivsetest akadeemikutest ütleb, et nende kodülikoolis valitseb parempoolsete vaadete osas vaenulik õhkkond.
Ehkki mitte sugugi kõik ei tunnista poliitilise diskrimineerimise olemasolu avalikult, viitab uurimus, et veidi üle 20% akadeemikutest ja umbes 30% doktorantidest on valmis avalikult möönma oma vastumeelsust parempoolsete sugemetega granditaotluse heakskiitmisel. Põhimõtteliselt tähendab see, et ligi pooled granditaotluste hindajad on poliitiliselt kallutatud ja et konservatiivsete vaadetega taotlus lükatakse 80% juhtudest tagasi. Samas on vasakpoole kaldu taotluste osas tendents vastupidine – neid pigem soositakse.
Enam kui pooled Põhja-Ameerika ja Suurbritannia konservatiivsetest teadlastest tunnistavad, et kasutavad oma teadustöös ja õpetamisel enesetsensuuri. Enesetsensuur on eriti levinud „pühade“ progressiivsete kategooriate puhul nagu rass, sugu ja seksuaalsus.
Põhja-Ameerika ülikoolides on 70-80% akadeemikutest vasakpoolsete vaadetega ja vaid 5-10% parempoolsete vaadetega ning uurimuse läbiviijad leiavad, et õppejõudude hulgas valitsev arvamusvabaduse puudumine toetab autoritaarsuse teket ülikoolides. Kuna vasakpoolseid akadeemikuid eelistatakse ka töölevõtmisel, jääb parempoolsete ja konservatiivsete vaadetega õppejõudude ning teadlaste hulk ülikoolides aina väiksemaks.
1960. aastatel oli see suhe kaks ühele (kaks vasakpoolset, üks parempoolne akadeemik), praegu aga umbes kümme ühele. Uurimus näitas ka, et parempoolsete vaadetega teaduskraadi omandanud inimesed on vähem huvitatud akadeemilisest karjäärist, kuna pelgavad poliitilist diskrimineerimist.
https://cspicenter.org/reports/academicfreedom/
Allikas: CSPI