Väljaränne mõjub halvavalt Ida-Euroopa majandusele

töölised

Euroopa idaosa riike on väljarändest tulenevalt tabanud juba suur majanduslik kahju, mis ei näita paranemise märke, kirjutab Bloomberg. Olukorra leevendamiseks on mitmed riigid algatanud tagasirändeprogramme.

Läti on välja kuulutanud kampaania “Ma tahan sind tagasi”, et meelitada kodumaale lätlasi, kes on läinud Lääne-Euroopasse paremaid töökohti ja kõrgemaid palku otsima. Poola tagasitulekuprogramm pakub nõustamist töökohtade, elukoha ja arstiabi kättesaadavuse osas. Rumeenia on andekate kodanike tagasikutsumiseks pöördunud erasektori poole, pakkudes neile koolitusi ja pidades töömesse. Pärast Brexiti hääletust, mis seab kahtluse alla võõrtööjõu tuleviku Suurbritannias, on sarnased kampaaniad hoogustunud.

“Välismaal paiknev diasporaa kujutab endast suurt kasutamata jäänud potentsiaali päritolumaade jaoks,” ütles Rokas Grajauskas, Danske Banki analüütik Vilniuses. Välismaal veedetud aeg võib tema sõnul olla kasulik, pakkudes töötajatele uusi oskusi ja mõtteviise.

Euroopa idaosast on rikkamasse läände liikunud suur hulk inimesi alates kommunismi kokkuvarisemisest. Euroopa Liidu laienemine ja 2008. aasta majanduskriis on põhjustanud uusi väljarändelaineid. Viimastel Eurostati andmetel on väljarändest möödunud aastakümnel kõige rohkem kannatanud Baltimaad. Et suur osa Euroopast kannatab madala iibe ja rahvastiku vananemise käes, teeb olukorra ainult hullemaks.

IMFi andmetel on 21 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki väljarände tõttu kaotanud keskmiselt 7 protsenti SKTst. Praeguste trendide jätkumisel prognoosib IMF järgmise 14 aasta jooksul veel 9-protsendilist SKT kaotust. Euroopa Liidul soovitab IMF rändesurve leevendamiseks jätkata rahastamist ja riigid peaks edendama olusid tööturul ning hoidma sidet oma diasporaaga.

Kommentaarid