20.07.2021
Kui rüüstamisele leitakse õigustusi, siis on ühiskonnas midagi väga valesti. Kauplus Durbanis.
Maailmas kohtab üha enam seadusetuse õigustamist, kui seda teevad “õiged” – seda näitab Lõuna-Aafrikas toimuv.
16. juulil kirjutas ERR: “Vangistatud Zuma poeg manitses mässajaid varastama vastutustundlikult.” Jutt käib Lõuna-Aafrika Vabariiki tabanud rahutustest, mis tõid kaasa massilise rüüstamise.
Duduzane Zuma ütles, et ka kauplustes märatsevad ja varastavad inimesed peaksid käituma vastutustundlikult, sest nad peavad arvestama, et eneste ja eraomandi kaitsjaid ei saa süüdistada selles, et nad kaitsevad seda, mis on neile oluline.
Tema sõnul on poodides laamendavad inimesed meeleheitel. “Kas ma andestan neile nende käitumise ja hävitustöö? Kindlasti mitte. Kuid me peame aru saama, et põhjuseks on vaesus, töötus ja ebavõrdsus,” lausus Zuma.
Muidugi on tegu korruptiivse ekspresidendi pojaga, mistõttu selline arvamus tema suust polegi eriti imelik. Küll aga tasub ära märkida, et taoline mõtlemine on liberaalsele ühiskonnale omane.
Kuidas puutub sõdivas Aafrikas asjasse liberaalne ühiskond? Aga seetõttu, et Lääs suunab ka Aafrikat lähtuma liberaalsest demokraatiast, kasutades selleks nii piitsa (riigipöörajad) kui ka präänikut (nn demokraatlikud valimised, mille tulemused võitja oponent Aafrikas alati vägivallaga vaidlustab).
Selline seadusetuse õigustamise praktika on liberaalsele Läänele üliomane – kasvõi selle taustal, et kriminaalkurjategijast George Floydist tehti rassismivastase võitluse sümbol. Meeleavaldused paiskasid Ameerika linnad tulle – aga neil olevat õigus rassismi vastu võidelda.
Pühasõdalased on maailmas kümneid riike kodusõdadesse tõuganud, kuid Läänes räägitakse, et islam religioonina polevat selles süüdi. Migrandid on terrorismi, kuritegevuse ja suurte kultuurierinevustega muutnud Lääne ühiskonna ebaturvaliseks, kuid ometi räägitakse, et nende õigused on üle kõigest ja nad tuleb igal juhul vastu võtta. Homoagenda imbub lasteaedadesse, aga ikka küsitakse: “Mis teil armastuse vastu on?”
Rändekriisi alguses läks asi nii absurdi, et pagulaste poolt vägistatud noored eurooplannad vabandasid vägistajate ees, sest polevat teadnud nende üleelamistest ja “võisid ise valesti käituda”. Ega vägistajad sellest õilsamaks muutunud, nad jõllitasid juba järgmist neidu…
See on Lääne liberaalse ühiskonna üks absurdsemaid “leiutisi” – toimuvad negatiivsed sündmused, kuid ikkagi leitakse nendes osalejatele õigustusi. Jah, LAV-i elanikkond on suures osas vaene, aga kas see õigustab massilist röövimist? Seda enam, et kui kaubanduskeskused (nagu Durbanis) paljaks röövitakse ja maha põletatakse, pole enam kaubandustki ja siis on nälg juba tõesti silme ees – kaua röövitust jätkub?
Neomarksismist nakatunud liberaalne ühiskond ei saa aru, et seadusetust õhutades luuaksegi kaost. Aga võib-olla saadakse aru küll ja tegu on teadliku revolutsioonipoliitikaga…