29.05.2020
Soome rahandusminister Katri Kulmuni.
Isegi Soome vasakvalitsuse rahandusminister Katri Kulmuni hoiatab taastusfondiga kaasneda võivate mittelegitiimsete muutuste eest Euroopa Liidus, lisades, et uue abifondi moodustamisega ei tohiks kaduda liikmesriikide vastutus oma majanduspoliitikat ise kujundada.
Euroopa õiguse professor Päivi Leino-Sandberg aga ütleb, et taastusfondi algatus võib tähendada Euroopa Liidu liikumist föderaliseerumise suunas ning ta märgib, et paketi vastuvõtmist võib raskendada Soome põhiseadus. Nimelt lasub riigil kohustus tagada oma kodanikele teatavad majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, mille eest aga EL-is ei pruugi keegi vastutust võtta. Pealegi on ühisvõla eest vastutamist mistahes muutuste korral raske jälgida.
Tegu on päris huvitava analüüsiga – kas Põhiseaduse võrdsusprintsiipi jumaldav Eesti president Kaljulaid on kunagi vaadanud Euroopa Liidule võimu delegeerimist põhiseaduslikust vaatepunktist? Ehk siis kas EL suudab tagada need kodanike õigused, mis on Eesti põhiseaduses kirjas, ja kui mitte, siis kes vastutab?
Professor Leino-Sandberg lisab, et kuna seniste reeglite järgi ei rahastata EL-i tegevust laenudega, siis praegune taastuskava on samm sellel suunal, ja see võib viia föderaliseerumiseni. Ühine laenuvõtt on õiguslik föderatsioonide puhul, mida EL aga pole, samuti pole liidus demokraatlikku otsustamist. “Idee liikuda föderaliseerumise suunas ühise laenuvõtmise kaudu on üsna hirmutav,” lisas Leino-Sandberg. (ERR -UU)