14.03.2022
Ukraina põgenikud saavad kahtlemata olema Euroopale suureks koormaks, mis oli ka varasema Lukašenka hübriidsõja eesmärk. Samas on nad vähemalt kristlikust maailmast pärit.
Kui eelmisel aastal algas Valgevene hübriidsõda Poola, Leedu ja Läti piiril, siis toodi selle ühe eesmärgina välja soov ujutada Euroopa Liit üle põgenikega Kolmandast maailmast, panemaks liikmesriikide majandused surve alla. Praegu on Putin ja Lukašenka seda saavutamas mitte küll iraaklaste ja afgaanide, vaid ukrainlaste abiga.
Erinevalt Afganistani ja Iraagi noortest meestest on sõja eest põgenevad Ukraina naised-lapsed küll oodatud, aga see ei muuda kogu protsessi olemust – Ukrainast on sõja tõttu lahkunud ligi kolm miljonit inimest, riigis on umbes 6,7 miljonit sisepõgenikku, teatas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regionaalbüroo esmaspäeval. See tähendab, et Euroopa riigid on suure majandusliku ja sotsiaalse surve alla sattunud.
Ja raha pole ka jõukal Euroopal enam pillata – seda kulus palju pandeemia tagajärgede tasandamiseks, kinni tuleb maksta taasterahastu hiigelvõlg, kliimameetmetest tingitud rohepööre nõuab energetika ümberstruktueerimise kaudu tohutuid summasid, üle Vahemere tuleb endiselt arvukalt majanduspõgenikke, kes suve saabudes muutuvad veelgi aktiivsemaks, enamikul EL-i riikidest tuleb kaitsekulutusi tõsta. Ja selles rivis on oma koht ka Ukraina põgenike abistamisel.
Põgeniketulv on Putinile kasulik veel ühel põhjusel – riigist lahkuvad valdavalt läänelikult ja rahvuslikult mõtlevad inimesed, see aga jätab okupeeritud aladele rohkem venemeelseid, kellele saab Kreml üles ehitada uued “vabariigid” uute kvislingitega. Ilmselt ei ole Venemaa jätnud arvestamata ka seda, et kui Läänes ukrainlasi liiga palju saab, tekitab see vaesuvates ühiskondades rahulolematust. Ühe vastasseisu on juba üles kiskunud Lääne-Euroopa vasakliberaalid, kelle arvates saavad nüüd Aafrika ning Lähis- ja Kesk-Ida põgenikud liiga vähe tähelepanu, samuti olevat meeltest kadumas kliimavõitlus.
Venemaa kasuks töötab ka see, kui tema naaberriikides, kus on suured vene kogukonnad, pingestuvad suhted venelaste ja ukrainlaste vahel – siis saab kaasmaalasi “päästma” minna. Iseasi, kas pärast sauna Ukrainas neil selleks enam sõjalist jõudu jätkub.
Muidugi lõikab Euroopa ukrainlastest ka mingit kasu – esiteks saadakse juurde töökäsi ja teiseks, need inimesed on ikkagi pärit kristlikust ja euroopalikust ruumist, mis tähendab varasemate migrantide tekitatud islami mõju vähenemist Euroopa ühiskonnas.
UU