Venemaa näeb Brasiilia liitumises NATO-ga ohtu oma huvidele Lõuna-Ameerikas

Trump ja Brasiilia president Bolsanaro

USA presidendi Donald Trumpi avaldus, mille järgi kaalub ta NATO liikmesuse pakkumist Brasiiliale, ei tule kasuks rahvusvaheliste pingete leevendamisele, ütles Vene asevälisminister Aleksandr Gruško kolmapäeval.

“Sellised avaldused ei saa leevendada vastasseisust kantud keskkonda, mis mõjutab rahvusvaheliste organisatsioonide tööd,” ütles Gruško konverentsil, mis on pühendatud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) rollile Euroopa ja Euraasia ühises julgeolekus ja koostöös.

Trumpi avaldused näitavad, et poliitika, mis on suunatud 20. sajandi mustritele tugineva rahvusvahelise korra loomisele, on “äärmiselt vastupidav”, sõnas Vene asevälisminister.

Praegusest Põhja-Atlandi lepingu versioonist lähtudes ei saa Ladina-Ameerika riigid alliansiga liituda, ütles Gruško. “See ei ole väga selge, kas ta (Trump) on lugenud Washingtoni lepingut, 10. artiklit, mis määrab, kes saab olla alliansi liige,” lisas ta.

Trump tõstatas eelmisel nädalal Valges Majas Brasiilia presidenti Jair Bolsonarot vastu võttes võimaluse, et Brasiiliast võiks saada NATO liige või vähemalt Washingtoni tähtis NATO-väline liitlane (MNNA).

Kuna Venemaa on üsna tugevalt kanda kinnitanud Venezuelas ja Nicaraguas on vastupunnimine NATO laienemisele vaatlejate arvates igati loogiline samm. Lisaks ebastabiilne olukord Kolumbias ja sotsialistliku kallakuga Boliivias, mis teevad sellegi kontinendi riigid Venemaale oma elektrikatkestuste ja vaesusega silmapaistva “maailmariigi” ambitsioonides atraktiivseteks tugipunktideks. Vene imperialism pole kuskile kadunud ja USA-le vastandumise tuhinas krabatakse siit ja sealt oma “dividendid”.

Kommentaarid