Viikingite DNA otsijad ajasid antirassistid ärevile

Maailm,
- Updated
viikingite küla

Geeniteaduse arenguga ja haplogruppide põhjal inimeste päritolu määramisega oli ainult aja küsimus, millal rassismivastased aktivistid seda teadusharu ründama asuvad. Nüüd on nad pihtide vahele võtnud Prantsusmaa põhjaosa elanike seas viikingite jälgi otsivad geneetikud, kirjutab The Guardian.

Alates esmaspäevast on Briti uurijad Normandias Cotentini poolsaarel asunud koguma kohalike elanike DNAd, et leida jälgi seal 9. ja 10. sajandi vahetusel valitsenud viikingite geneetilisest pärandist. Leicesteri ülikooli geneetikud koguvad DNA-näidiseid umbes sajalt vabatahtlikult kohalike elanike seast.

Eesmärgiks on teada saada rohkem Skandinaaviast pärit asustuse mahust 9. ja 10. sajandil, ütles Richard Jones, Leicesteri ülikooli ajaloo vanemõppejõud. Uuritakse, kas asunikud elasid pigem omakeskis või segunesid kohalikega.

Vabatahtlikud valiti välja selle põhjal, kas neil on Skandinaavia kõlaga perekonnanimi või on teada, et nende suguvõsa elas seal vähemalt 11. sajandist peale. Samuti sobivad uurijatele need, kelle kõik neli vanavanemat on pärit 50-kilomeetrisest raadiusest nende kodukoha ümbert.

2016. aastal avaldada plaanitavaks uuringuks on olemas luba Prantsuse isikuandmete kaitsega tegelevatelt ametkondadelt. Mõnedes ringkondades on DNA-testid aga tekitanud pahameelt.

“Me oleme mures, et tekib idee, nagu meie hulgas oleks tõelised normannid ja vale-normannid,” pahandas kohaliku rassismivastase liikumise juht Jacques Declosmenil. “Praeguses ksenofoobia kontekstis on see väga ohtlik. Rassistid võivad seda ära kasutada, et öelda näiteks: Ma võin tõestada, et mul pole araabia verd.”

Jones lükkas antirassistide kriitika tagasi, selgitades, et geeniuuringud puudutavad vaid kaht protsenti igaühe DNAst. Sellest piisab, et öelda, kas inimese DNAs on üle kümne sajandi vanuseid Skandinaavia geene. Ülejäänud 98 protsendi puhul on kõik võimalik, lisas Jones.

Peale Normandia otsivad geneetikud viikingite jälgi ka kolmes paigas Suurbritannias.

Lähedalasuvas Caeni ülikoolis töötav keskaja professor Pierre Bauduin ütles, et ta on Leicesteri uurijaid hoiatanud. Rassiline päritolu on tema sõnul Prantsusmaal “äärmiselt tundlik teema”.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused