New York Times on võtnud teiselt pool maakera sisusse süvenemata vaevaks kritiseerida meie välistööjõudu puudutavat seaduse eelnõu. „Me oleme eriolukorras ja rääkida mingist pärisorjusest või inimeste muul moel diskrimineerimisest on lihtsalt vale,“ kirjutab siseminister Mart Helme (EKRE).
Mart Helme:“ Saatsime valitsusest 2. aprillil Riigikokku seaduse eelnõu, mis sisaldab COVID-19 tõrje meetmete elluviimiseks väljatöötatud mitmete ministeeriumite valdkondade seaduse muudatusi.
Paljude teiste seaduste hulgas olid ka muudatused välismaalaste, täpsemalt kolmandate riikide kodanikke puudutavate muudatuste kohta. Need on inimesed, kes töötavad Eestis lühiajalise töötamise reeglite järgi kas 12 kuud 15 kuu jooksul või 9 kuud 12 kuu jooksul. Selliseid hirmutavaid perspektiive nagu Timesi artikkel kirjeldab, justkui muudetaks võõrtöölised siin sunnismaiseks või sunnitaks töötama veeringute eest, seal muidugi ei olnud.
Mingist orjatööst, millele New York Times viitab, ei saa siin juttugi olla. Eestis tuleb maksta võõrtööjõule eelmise aasta Eesti keskmist palka – praegu vähemalt 1407 eurot kuus. Selle sätte eesmärk on välistada olukord, kus tööandjad võtaksid välismaalasi tööle sandikopikate eest ning kus Eesti elanikel oleks samas vähem võimalusi töötamiseks. Meenutan ka, et Eestis ei ole töötaja viisa seotud konkreetse töökohaga. Eestis on töötaja viisa seotud sellega, et siia tööle tulemise eesmärgil tulnud inimene viibiks siin eesmärgipäraselt – teeks tööd.
Juhul kui välismaalastel lõpeb lühiajalise töötamise luba või kui nad jäävad muul põhjusel töötuks, tuleb neil esimesel võimalusel koduriiki naasta, seda muidugi juhul kui see praeguses suletud piiride olukorras võimalik on.
Vastupidiselt New York Timesi arvamusele nagu oleks võõrtööline sunnitud töötama Eestis vaid ühe ja ainsa tööandja juures, see nii ei ole. Selleks, et välismaalane saaks tulla Eestisse lühiajaliselt ühel või teisel moel tööle, peab vastava taotluse tegema tööandja, kes tahab teda tööle võtta. Kui Eestis viibival välismaalasel peaks praeguse tööandjaga töösuhe ennetähtaegselt lõppema ja tal ei ole veel maksimaalne Eestis lubatud töötamise aeg täis, siis on mõnel teisel tööandjal võimalik juba praegu Eestis viibiva välismaalase kohta teha Politsei- ja Piirivalveametile lühiajalise töötamise registreerimise taotlus. Kui välismaalane siiski töötuks jääb, tuleb tal esimesel võimalusel, kui piiriületused ja transport seda võimaldab, kodumaale naasta.
Praegu saavad Eestis töötada eriolukorrast tulenevalt vaid need välismaalased, kes viibisid siin seaduslikult juba enne 17. märtsi, mil hakkasid kehtima piiriületuse piirangud. Nii nagu paljudesse teistesse riikidesse lubatakse viiruse tõkestamise nimel praegu ka Eestisse Eesti elanikke. Välismaalasi, kes ei ole Eesti elanikud ja kelle Eestisse saabumine ei ole vältimatult vajalik, sh ajutise töötamise eesmärgil, Eestisse ei lubata.
Praegusel keerulisel ajal, mil meil on oma inimestel töökohti vajaka ning kus iga päev tekib juurde töö kaotanuid, on vaja toetada Eesti elanikke – neil peab olema võimalus vabadele töökohtadele asuda. Näha on, et viimase kuu jooksul on registreeritud töötute arv Eesti elanike hulgas hüppeliselt kasvanud. Samal ajal on tööandjad esitanud taotlusi võõrtööjõu kasutamiseks sarnases mahus kui on kasvanud töötus. Soovitan tööandjatel vaadata neid numbreid ja otsida võimalusi kasutada enam kodumaist tööjõudu. Meie inimesed on väärt, et keerulisel ja kasvava töötuse ajal just neile tööd pakkuda.
Tööandjatel, kes vajavad uusi töötajaid, soovitan pöörduda nõu ja abi saamiseks töötukassa poole. Eestis on praegu üle 40 000 registreeritud töötu, ka enne eriolukorra algust oli Eestis üle 36 000 registreeritud töötu, kes on tööd otsinud pikemat aega. Meile teadaolevalt on töötukassa igati valmis ettevõtete tööpakkumisi tööotsijatele vahendama.
Eesti ei käitu praeguses olukorras mingil moel diskrimineerivamalt kui teised riigid. Nii Euroopa Liidu riigid kui ka kolmandad riigid ja muu maailm on oma piirid sulgenud. Meie pole siin mingiks erandiks. Me oleme eriolukorras ja rääkida mingist pärisorjusest või inimeste muul moel diskrimineerimisest on lihtsalt vale.“