Mart Helme viidet kõrgkoolidele kui migratsioonipumpadele kinnitavad ka õppejõud

Näitus

Mitu kõrgharidusega tegelevat spetsialisti on möönnud ajakirjanduses, et EKRE juhi Mart Helme kriitika välistudengite taseme üle, on õigustatud.

Mart Helme teisipäeval pärast koalitsioonikõneluste järjekordse vooru lõppu, et Eestis on olnud mõned ülikoolid, mis on kuritarvitanud oma üliõpilaste maale toomise õigust ja omandanud sel moel migratsioonipumba rolli.

„Me teame ka väga hästi, et näiteks Muusikaakadeemias juba aastaid on laste muusikakooli esimeste klasside tasemel üliõpilasi Hiinast, kelle kääksutamise ja kõõrutamisega sealsed õppejõud sõna otseses mõttes vaeva näevad, et neist natukenegi asja saaks. See ei peaks olema see tase, millega me kulutame oma kvalifitseeritud õppejõudude oskusi ja ka aega,” lausus Helme.

Kuigi õrnema närvikavaga ajakirjanikke see probleemipüstitus ehmatas, vastab Mart Helme info muusikaakadeemias „kääksutavate ja kõõrutavatest“ hiina tudengitest tõele. Uue rektori ametisse saamisega on vastuvõtusõel ülikoolis juba tihedamaks muutunud.

Kui Mart Helme lausus, et muusikaakadeemias õpib „lastemuusikakooli tasemel üliõpilasi Hiinast“, siis selles on oma tõetera, sest akadeemia töötajate hinnangul on hiina tudengid valmistanud peavalu, kirjutas ajaleht Postimees.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kontrabassi õppejõud Mati Lukk sõnas Postimehele, et hiina tudengite tase alati akadeemia nõuetele ei vasta. „Paljud tulevad siia, kõrgemasse õppeasutusse, laste muusikakooli tasemega. See seab lati kohe allapoole. Arvestuste ja eksamite hindamisel kehtib n-ö Hiina ja meie tudengite nivoo,“ rääkis ta.

Hiina tudengitega tuleb Luki sõnul sageli alustada aabitsatõdedest. „Mõni ei tea heliredelitest mitte midagi. Meie muusikaline algharidus algab seevastu heliredelite mängimisest pihta. Teeme tööd, mis peaks olema ammu tehtud,“ rääkis Lukk.

Lukk kirjeldas ajalehele juhtumit, kus ta jättis bakalaureusetudengile arvestuse tulemuse välja kirjutamata. „Asi lõppes sellega, et osakonnajuhataja pani arvestuse siiski välja põhjusega, et välistudengid on ju maksnud selle kraadi eest,“ sõnas ta.

Õppejõule tähendab väga nõrkade tudengite õpetamine lisatööd. „Enne eksamit või arvestust olen nädalavahetustel lisatunde andnud,“ ütles ta. „Minu jaoks on see aja ja ressursi raiskamine. Ma ei näe sellel sügavat mõtet.“

Möödunud aasta seisuga õpib EMTA-s 630 õpilast, kellest välisüliõpilasi on 165, nende hulgas hiinlasi 30.

Akadeemia prorektor Margus Pärtlas ütles, et ilma välisüliõpilasteta ei saaks ilmselt mõnesid klassikalisi erialasid koolis õpetada, sest ei jätkuks tudengeid, nii võetaksegi kergema käega vastu mujalt.

“Kuna Eesti-sisene konkurss erialadel, mis nõuavad üle kümneaastast eelnevat erialast ettevalmistust, on väike, siis välisüliõpilased on need, kes meid siin hädast välja aitavad,” kinnitas ta.

Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul peetakse välistudengite arvu rahvusvaheliselt üheks ülikooli kvaliteedinäitajatest, mistap on ülikoolid leppinud rahvusvaheliselt kokku, et välistudengite suurem kaasatus on üks eesmärke, kirjutas BNS.

“Viimasel ajal on küll paljudes riikides muututud tähelepanelikumaks: kui palju me neid tahame, milleks me neid tahame, kas võtame nad pärast tööle, kas teenime nende pealt raha?” vahendab Aaviksoo viimaseid rahvusvahelisi tuuli.

Aaviksoo kinnitas, et kvaliteedinõuete tõstmise tõttu on välistudengite hulk viimastel aastatel vähenenud.

Samas SA Archimedese statistika välistudengite vähenemist ei kinnita. Pigem vastupidi: möödunud aastal saavutas välistudengite hulk Eestis rekordtaseme, olles aasta-aastalt kasvanud.

Mart Helme tõi ajakirjandusele näited ka Mainori ja Euroakadeemiast. Jaak Aaviksoo tunnistas, et Euroakadeemia ja mõni aeg tagasi ka EBS-is oli Hiina tudengite puhul lõpetamine päris massiline probleem, nii et see polnud tühjast kohast tekkinud mure.

„Aga minu teada ka EBS on muutunud palju nõudlikumaks, nii et see probleem on vähenenud. Euroülikooli puhul ma ei julge seda öelda,” ütles Aaviksoo.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul kontrollib kool vastavalt politsei soovitustele pidevalt välistudengite vastavust nõuetele ning probleemid välistudengitega on õppeasutus lahendanud “kogemustest õppides”.

Oad nentis, et nagu ka kõikidesse teistesse Eesti kõrgkoolidesse, on ka Mainorisse sattunud tudengeid, kes on kõrgkooli petnud oma kavatsuste osas.

Oadi sõnul on kõrgkool pidevas suhtluses politsei- ja piirivalveametiga. “Politsei annab regulaarselt kõigile kõrgkoolidele infopäevade vormis soovitusi ehk juhtnööre, mida nemad ootavad, kuidas koolid võiksid kandidaate kontrollida ja õppijaid jälgida. Inglisekeelse õppe algusest peale on meil kehtinud põhimõte, et järgmine politsei soovitusi,” sõnas ta.

Politsei keeldus möödunud aastal ajutise elamisloa andmisest välistudengile kaheksal juhul. Ka tänavu esimese kahe kuuga on tehtud juba viis keeldumist. Kui varasematel aastatel on keeldumiste arv jäänud enamasti alla viie, siis 2016. aasta oli rekordiline: lausa 158 keeldumist.

Politsei tühistab ajutise elamisloa enamasti siis, kui üliõpilane kas katkestab ise oma õpingud või langeb koolist välja, sest ei täida õppekava. Möödunud aastal katkestati rekordiliselt 199 välistudengitele antud ajutist elamisluba.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel esitas möödunud aastal kõige rohkem taotlusi kolmandatest riikidest pärit välistudengitele ajutise elamisloa saamiseks Tallinna Tehnikaülikool (432), kellele järgnes Tartu Ülikool (418) ning mõlema ülikooli taotluste hulk on aasta-aastalt kasvanud. Mullu oli kõigi Eesti kõrgkoolide taotluste hulk kokku 1547.

Sel õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides kokku ligi 7000 välistudengit, nendest 5000 on tasemeõppurid ja ülejäänud vahetusüliõpilased. Enamik välistudengeid on pärit Soomest, ent järgmised suuremad tudengigrupid moodustavad just kolmandatest riikidest pärit tudengid: Venemaalt, Nigeeriast ja Ukrainast.

Võimukõnelusi pidavad erakonnad on kokku leppinud, et seisavad rangema migratsioonipoliitika eest, mis võib tähendada ka rangemat kontrolli väljastpoolt Euroopa Liitu siia õppima saabuvate tudengite üle, kuivõrd EKRE pelgab, et nad tulevad siia vaid EL-i elamisloa pärast.

Kommentaarid