Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Martin Helme: “Me ei või lubada, et meie seni hästi toiminud ettevõtted praeguse majandusšoki tõttu pankrotti lähevad ja tekib massiline tööpuudus”

-
17.03.2020
Martin Helme
© UU

Rahandusminister Martin Helme kohtus eile peaministri juures Eesti majanduses võtmerolli mängivate esindusorganisatsioonidega.

Kuulati, mis on nende nägemus vajalikest sammudest, millega valitsus saab leevendada koroonaviiruse mõjusid majandusele ja aidata ettevõtjaid. „Rõõm on tõdeda, et meil on väga palju kattuvust võimalike lahenduste osas ja väga paljud välja pakutud ettepanekud ongi juba töös,“ märkis ta.

Martin Helme: „Soovime töötukassa kaudu anda tuge nii töötajatele kui tööandjatele, et ära hoida koondamised ning palgata sundpuhkuseid. Selleks on plaan käivitada ajutine toetus töötasu osaliseks kompenseerimiseks kõige raskemini pihta saanud sektorites. Me ei või lubada, et meie seni hästi toiminud ettevõtted praeguse majandusšoki tõttu pankrotti lähevad ja tekib massiline tööpuudus. Kõigele lisaks on taoline toetusskeem Töötukassale kindlasti odavam, kui koondamiste lainele järgnevad väljamaksed. Suur osa riike Euroopas on asunud rakendama sarnaseid meetmeid. Lisaks ettevõtete aitamisele aitame seda kaudu süstida totaalselt kinni kiiluvasse majandusse juurde raha, et hoida käimas tarbimine ja tagada, et kriis ei hüppaks kohe kinnisvarasse ja pangandusse, kuna kümnetel tuhandetel inimestel pole enam võimalik maksta laene-liisinguid.“

Ta lisas, et ka on plaan asuda Kredexi kaudu andma ulatuslikke riiklikke käendusi ettevõtetele käibelaenu ja krediidi saamiseks. „Ühtlasi plaanime suurendada Kredexi erinevaid enda laenumeetmeid ning suurendada oluliselt nende laenuvõimet.“

Täna kohtub Helme  koosolek maksuameti juhtidega, et panna paika reeglid, kuidas paindlikult ja pikema aja jooksul ajatada maksuvõlgasid ning vähendada või teatud juhtudel sootuks loobuda selle pealt võetavaid intresse.

Helme: „Kindlasti tuleks kaaluda tööjõumaksude moratooriumit teatud kõige keerulisemates sektorites, nagu sedagi, et lähiaastatel riiki tulevate suuremate töökohtade loojate jaoks võiksime pakkuda veidi pikema kestvusega maksusoodustusi.“

Martin Helme tegi ka ettepaneku alandada paariks-kolmeks aastaks mitmeid tarbimismakse, et anda majandusele jõuliselt toonust juurde. Elektri, gaasi, diisli, bensiini aktsiisi langetus tooks kaasa olulise elanike ostujõu kasvu, turgutaks hädavajalikku tarbijakindlust ning annaks ettevõtetele mitme olulise sisendhinna võrra õhku juurde. Kusjuures, pange tähele! praeguses erakorralises olukorras saab valitsus koos aktsiisilangetusega määrata kütusemüüjatele ka posti otsas oleva hinna ülempiiri ehk sundida alanevat sisendkulu kohe kandma edasi tarbijale. Nimetatud paketi kogukulu eelarve mõttes on suurusjärgus 140 miljonit. Kui sellele lisada juurde taastuvenergia tasu ajutine peatamine, oleks energiahinna langus väga tuntav.

Kõigi nende meetmete läbiv joon on suunata riigieelarve kaudu majandusse juurde raha, et kriis võimalikult leebelt ja laugelt üle elada. „Sest öelge nüüd ausalt, kumb on tähtsam: kas ettevõtete ja töötajate võimalikult sujuv läbi tulemine kriisist või väike riigivõlg? Kellel hakkas parem, et meil eelmise kriisi ajal peale Kreeka kohustuste võlga ei tekkinud?“ küsis Helme.

Veidi pikema vinnaga meetmetest oleme asunud intensiivselt otsima suuremaid infrastruktuuriprojekte, mis on käivitamisvalmis ning seisnud seni peamiselt raha taga.

„Eraldi teemana on laual ettepanek peatada (ajutiselt?) sarnaselt eelmisele kriisile II pensionisambasse tehtavad maksed. See vabastaks umbes 400 miljoni eurose kulu eelarvest ja tõstaks kõigi inimeste reaalselt kätte saadavat palka,“ kirjutas rahandusminister. „Praeguses olukorras, kus samba raha tuleb õnnetutel fondidel investeerida nö kasvavatesse varadesse on selle tegevusega jätkamine arulage. Muide, vaadates, kuidas majanduskriis sõidab teist korda 10 aasta jooksul nagu muruniiduk üle kõigist sammastest kõlab lausa piinlikult kogu see jutt, mida veel mõne nädala eest räägiti tulevikuks kõrvale panemisest…“

Helme kirjeldas, et üldisemas plaanis on mul majanduse turgutamise kohta selge arusaam, et kui me praegu ei kasuta vastutsüklilisi meetmeid ehk võta kasutusele just praegu puhkenud kriisi tarbeks kogutud reserve ega suuna eelarve kaudu majandusse raha juurde, siis ei ole reservide kogumisel headel aegadel mingit põhjendust. Praegune valitsus mõtleb koos ettevõtjatega kogu aeg, kuidas koos ettevõtjatega sellest kriisist kõige paremini läbi tulla.“