Martin Helme võtab tõsiselt ette rahapesijad

Rahandusminister Martin Helme soovib välja selgitada lähiminevikus Eesti pankades rahapesuga seotud isikud, neid karistada ja nõuda Eesti majandusele ning riigi mainele tekitatud kahju hüvitamist.

Riigikogu reformierakondlasest liige Jürgen Ligi soovis kirjalikus küsimuses rahandusminister Martin Helmelt (EKRE) saada ülevaadet rahapesu tõkestamise direktiivi ülevõtmiseks vajaliku seaduseelnõu valmimise käigu kohta ning rahapesu tõkestamise valitsuskomisjoni ettepanekute rakendamisest, vahendas Õhtuleht.

„Kuna me teame, et 2008. ja 2014. aastal saadud positiivsed hinnangud Moneyvali raportites ei takistanud süstemaatilist ja suuremahulist rahapesu Eesti pankades, siis me ei kavatse seekord korraldada üldrahvalikku eksituskampaaniat, vaid pean vajalikuks viia Eesti õigussüsteemis ja halduskorralduses läbi sellised muudatused, mis ka tegelikkuses muudaks Eesti rahapesule suletud riigiks,“ teatas Martin Helme vastuseks.

„Samuti pean vajalikuks välja selgitada lähiminevikus rahapesuga seotud isikud, neid karistada ning nõuda neilt Eest majandusele ja riigi mainele tekitatud kahju hüvitamist. Selleks, et tulevikus enam mitte eksida, on vaja minevikus toimunust õppida. Ma ei kavatse leppida olukorraga, kus Eestile on tekitatud korvamatut kahju, massiliselt suletakse Eestis tegutsevate, Eesti inimestele tööd andvate ja Eesti riigile makse maksvate ettevõtete pangakontosid ning blokeeritakse tavainimeste pisimakseid, kuid aastaid aset leidnud massilise rahapesu eest justkui mitte keegi ei vastuta. Soovin, et viidaks läbi sisejuurdlus kõikides valdkonna eest vastutavates ametkondades,“ selgitas ta.

Mis puudutab rahandusministeeriumis ettevalmistamisel olevat „Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu“, on tõsi, et eelnõu saatmine esimesele kooskõlastusringile oli kavas juba juulis.

„Kuna ma pean oluliseks ka sisuliselt järgida hea õigusloome tavast kinnipidamist, palusin nõunikel kaasata eelnõu ettevalmistamise protsessi seaduse rakendamisega kokkupuutuvate elukutsete esindajad (advokaadid, audiitorid, notarid jt) ning konsulteerida teiste ministeeriumide ja õiguskantsleri kantselei ametnikega,“ teatas Helme.

Tema sõnul selgus selle käigus, et varasemalt on rahapesu tõkestamise direktiive üle võetud ebarahuldavalt: on lisatud kohustusi, mida direktiiv ette ei näe, olulisi mõisteid on vääralt tõlgitud, olulised erandid on jäänud rakendamata jne. „Need vead vajavad parandamist enne, kui saab edasi minna uute nõuete sissetoomisega“.

„Tavaline laim ja tühikargamine. Seadusandluse kvaliteedi kallal haukudes nimetab ta 2017. aasta seadust, mida mina enam ei kontrollinud, mille poolt ta aga ise hääletas,“ kommenteeris Jürgen Ligi. „Ta on soovitanud mul end ka ära tappa rahapesu tõttu, aga minu valdkonnas on Eesti olnud EL parim. 2014. seisuga, mis oli mu viimane rahandusministri aasta, tunnistati Eesti parimate regulatsioonidega riigiks, ja just see oli minu esimene vastutusala.“