01.11.2019
Peamine põhjus, miks andsin nõusoleku enda kandidatuuri esitamiseks Eesti Vabariigi väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ametikohale, on kolmetahuline.
Esiteks usun ma Eesti digivõimekusse ning näeksin hea meelega, et me oleme ka edaspidi selles valdkonnas maailma tippriikide seas. Tean, et meie e-riigi taristu vajab uuendamist ning arendus-, rahastus- ja halduspõhimõtted ülevaatamist. Murekohtade ning parendusvõimaluste leidmisega on tarvis tegeleda, seadmata samal ajal ohtu meie jätkusuutlikkust ning rahvusvahelist mainet.
Teiseks soovin ma panustada Eesti riigi arengusse ning aktiivselt aidata kaasa ülaltoodud eesmärkide saavutamisele, soodustada koostööd era- ning avaliku sektori vahel, toetada meie ettevõtjaid välisturgudele pääsemisel, tuua Eestisse välisinvesteeringud ning arendada kontakte Eesti ja teiste riikide ametkondade vahel nii kogemuste omandamiseks kui teistele meie kogemuste jagamiseks.
Kolmandaks olen ma kindel, et suudan rakendada enda haridust, kontakte ning rahvusvahelist ja Eesti avaliku sektori töökogemust selleks, et väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri rolli edukalt kanda.
Haldusala prioriteedid
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri rolli jaoks näen hetkeseisuga viit tihedalt läbipõimunud teemat, millega soovin esmajärjekorras tegelema hakata.
Üheks põhiülesandeks selles rollis on rahvusvaheliste turgude avamine Eesti tootmis- ning teenindusettevõtetele. Jutt ei käi vaid kontaktide loomisest, keskkonna arendamisest ning takistuste kõrvaldamisest, vaid ka sellest, kuidas aidata meie ettevõtetel lõigata tehnoloogia arengust rohkem kasu ning sellega seoses enda rahvusvahelist konkurentsivõimet oluliselt parandada.
Selle ülesande täitmiseks, kasutades vundamendina nii ettevõtjate kui ametnike poolt varasemate aastate jooksul kiiduväärselt tehtud tööd, on aidata tugevdada Eesti kuvandit digilahendusi ja võimekusi parimal võimalikul tasemel kasutava innovaatilise riigina rahvusvahelisel areenil. Just Eesti kuvand on see, mis tihti tekitab esmase huvi meie ettevõtetega ärisuhete loomise vastu – meil peab olema ka tugev tugistruktuur selle huvi tõlkimiseks kasvavateks välisinvesteeringuteks ning ekspordikäibeks.
Tugev digiriigi kuvand eeldab digilahenduste töökindlust, läbipaistvust ning usaldusväärsust. Meie ühiskonnas on tõstatunud küsimus meie demokraatia iseenesestmõistetavaks osaks muutunud e valimiste kohta. See küsimus on põhimõtteline, mitmetahuline ning vajab selget, kodanikele arusaadavat vastust, kui me soovime Eestis e valimistega jätkata ning säilitada ka rahvusvaheliselt usaldusväärse digiriigi kuvandit. E-valimiste töörühma poolt koostatav murekohtade loetelu on asjalik sisend e-valimistega seotud olukorra parendamisega alustamiseks. Töötan selle nimel, et tagada, et kõik meie kodanikud saaksid meie valimissüsteemi usaldada.
Digilahenduste töökindluse tagamiseks on tarvis hästi läbi mõeldud ning tänapäevase tehnoloogia võimalusi ära kasutavat taristut. Minu üheks eesmärgiks, soodustades selleks ulatuslikku lähedast koostööd avaliku ning erasektori vahel, on rahaliste, ajaliste ning seadusandlike võimaluste leidmine meie e-riigi taristu uuendamiseks. Ka Vabariigi Presidendi poolt välja toodud prioriteetse murekohaga tegelemine on hädavajalik selleks, et me suudaks ka kolme, viie või viieteistkümne aasta pärast toimida eduka digiriigina, hõlbustada meie kodanike elu ning näidata samas eeskuju ka teistele riikidele.
Maailmatasemel digilahendused võimaldavad meie e-riigil veelgi rohkem väärtust pakkuda. Jätkates juba alustatud initsiatiividega ning õppides teiste riikide, korporatsioonide ning idufirmade kogemusest, soovin ma parandada digiteenuste kättesaadavust ning kasutajakogemust.
Eesti e-riigi lahendusi on võimalik mujal maailmas edukalt tutvustada vaid siis, kui nende lahenduste põhikasutajad on rahulolevad. Iga eestlane, iga Eesti ettevõtja, iga Eestist alguse saanud idufirma, iga e-resident, iga meie äripartner on selles seitsme ja poole miljardi elanikuga maailmas Eesti saadik. Me peame tagama, et meie saadikud usuvad sellesse, mida nad esindavad.
Põhirõhuga lahenduste leidmisel
Tehnoloogia areng ning kaasnevad uued võimalused ei tule ilma riskideta. Masinõpe ning automatiseerimine on küll potentsiaalselt tootlikkust parandavad, kuid toovad kaasa sotsiaalsed mõjud, millest tuleb rääkida. Kitsal tehisintellektil põhinevad lahendused on küll tehnoloogiliselt põnevad ning potentsiaalselt kodanike elu oluliselt hõlbustavad, kuid toovad kaasa vajaduse lahendada mitmed seni vastuseta väärtuspõhised eetilised küsimused.
Arutelud meie riigi arengut mõjutavatest keerukatest küsimustest, olgu nendeks siis kliima, majandus, haridus või tehnoloogia, ei ole ammu olnud kodanike jaoks nii aktuaalsed ning „käegakatsutavad“ kui praegu. Lisaks teadlikkusele ning huvile on aga tõusnud ka frustratsioon selgete lahenduste puudumise üle.
Olen seisukohal, et meie rõhuasetus peab liikuma konstruktiivse arutelu suunas ning et me peame vältima langemist keerukate küsimuste lahendamiseks väljapakutavate lihtsate näiliste vastuste lõksu. Tihti me ei teagi, milline võiks olla õige vastus ning me peame selle reaalsusega leppima ja viima läbi eksperimente süsteemi võimaluste ja piirangute väljaselgitamiseks.
Selle asemel, et must-valgetest kaevikutest „ainuõigete“ lahenduste nimel lahinguid pidada, peaksime me looma võimekuse katsetada, õppida, parendada ning edasi liikuda. Selleks aga on tarvis laiapinnalist koostööd ning soovi leida reaalseid lahendusi, mitte leppida lühiajaliselt mõjuva, petlikult võiduna tunduva rahulolutundega.