21.05.2020
Tartu Ülikool
Vähenenud on eestlaste huvi doktorikraadi omandamise vastu, samas on aastast aastasse suurenenud välistudengite huvi Eestis doktorantuur läbida.
Kuigi avalik-õiguslikud ülikoolid täidavad statistika järgi riiklikku tellimust doktoriõppe kohtade osas, tunnistavad osapooled, et järjest suuremaks murekohaks on muutumas doktoriõppes osalevate eestlaste osakaal, vahendab ERR.
Igal avalik-õiguslikul ülikoolil Eestis on haridusministeeriumiga kokku lepitud doktoriõppe kohtade arv, mida ülikoolid ise erinevate valdkondade vahel ära jagavad. Kokku tellib riik 300 doktoriõppe kohta aastas, millele lisanduvad ülikoolide projektipõhised õppekohad. Nii näiteks on Eesti Maaülikoolis doktoriõppe kohti kokku 24, Tartu Ülikoolis koos projektipõhiste õppekohtadega aga 180.
„Üks asi on tellimus, teine küsimus aga, kellega õppekohad täidetakse ja kui palju alustanutest doktorikraadini jõuavad. Nii Haidak kui ülikoolide esindajad sõnavad, et viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud välisdoktorantide arv, vähenenud aga eestlaste oma,” kirjutab ERRi veebiportaal.
Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma: “Kui viis aastat tagasi oli enam kui neli viiendikku vastuvõetutest doktoriõppesse Eesti kodakondsusega üliõpilased, siis 2019. aastal oli eestlaste osakaal 60 protsenti.”
Põhjuseid on mitmeid. Kaldma tõi näiteks, et ühest küljest tuleneb välisdoktorantide arvu kasv Eesti ülikoolide võõrkeelsetelt magistrikavadelt.
Praegune olukord paneb ülikoole ja riiki tuleviku pärast muretsema.
Näiteks toob Järve sõnul eestlaste leige huvi doktorikraadi omandamise vastu kaasa selle, et doktoriõppes puudub vajalik konkurents.
“See tasakaal hakkab vaikselt minema sellesse suunda, mis tõesti võib tekitada muret eestikeelse õppejõudude järelkasvu pärast.”
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on pidevalt hoiatanud selle eest, et ülikoolid ei muutuks meie migratsioonipumpadeks ja seisab eestikeelse kõrghariduse eest.