Hiljuti Strasbourgis Euroopa Parlamendis käinud rahvuskonservatiivid said eurosaadik Jaak Madisonilt ja tema meeskonnalt üksikasjaliku ülevaate selle globaalasutuse tööst.
Euroopa Parlament kolib Brüsselist Strasbourgi üheks nädalaks kuus, mil kogu euromass valgub lühiaegselt ühest linnast teise. See on kahtlemata väga kallis protsess, mida on varemgi kritiseeritud ja kritiseeritakse edaspidigi, sest muul ajal seisab suur kompleks tühjana ning neelab ainult raha. Paraku sõdib Prantsusmaa täie rinnaga selle eest, et parlament Strasbourgis edasi käiks, sest see annab suuri majanduslikke võimalusi kohalikele ettevõtjatele. Erinevalt Brüsselist, kus eksisteerib ka muu majandus, on 277 000 elanikuga Strasbourg peaaegu täiesti sõltuvuses EP teenindamisest.
Sellist pillavat eksistentsi toetab ka Euroopa Liidu eesmärk olla mistahes hinnaga suur ja nähtav. Jaak Madisoni meeskonna liikmed rääkisid sellest, et EP koosseisu tahetakse veelgi suurendada, mille poolt on suured maad ja vastu väikesed, kes kardavad oma positsiooni veelgi suuremat nõrgenemist. Kui ka neile meeleheaks mõni koht juurde antakse, siis võib parlamendi koosseisu suurendamine ka läbi minna. Seejuures ongi EP arvestanud laienemisega ja sadakond või enamgi saadikukohta on hoonetesse võimalik juurde ehitada. Euroopa Liit oma tähtsuse rõhutamiseks raha kokku ei hoia.
Parlamendi hoones näidati külalistele ka propagandafilmi EL-ist, mis vanematele inimestele oli deja vu Nõukogude ajast.
Kummalisel kombel ei lähe kokku Eesti vaimustus oma digiarengust ja Euroopa Liidu arengupoliitika – paljud Eesti saadikud on rõhutanud seda, kuidas nad tunnevad puudust meie digivõimalustest. Euroopa Parlamendis aga näiteks saadikud digiallkirju ei anna, vaid ametnikud koguvad neilt vajalikele dokumentidele allkirju pabervariandis. EP tõrksus digiarengu vastu on suuresti tingitud sellest, et see võiks võtta töö suurelt osalt ametnikest, mida aga vajavad nii bürokraatia kui ka EL-i soov näidata oma suurejoonelisust. Samuti takistab seda paljude suurte Euroopa riikide pidevalt karmistuv andmekaitse (ilmselt seetõttu ei usaldata ka ebakindlaid e-valimisi).
Euroopa Parlament tähendab reaalsuses suurt bürokraatiaaparaati, mis on üsnagi kinnine ja vaenulik. Lõpetuseks aga Jaak Madisoni tööst – kui tema astub kõnetooli, siis langetavad ka kõige kõrgemad euroametnikud pea ja hakkavad kiirelt oma telefonis midagi vaatama. Kui vasakpoolsed saavad sageli üle aja minna, siis Madisoni kõned katkestatakse kohe, kui aeg on täis. Teravate sõnavõttudega tuntud EKRE poliitik on korduvalt andnud kõnetoolist pihta von der Leyenile, Verhofstadtile ja paljudele teistele tippglobalistidele.
Eesti moodi ülepingutatud Ukraina-vaimustust Lääne-Euroopas pole – kui Euroopa Parlamendis ikka kasutatakse seda propaganda eesmärgil, siis Strasbourgi tänavapildis õnnestus ainult ühte solidaarsuslippu näha.
Uued Uudised