Kaks uut ministrit – regionaalminister Mihhail Korb ja maaeluminister Martin Repinski – jätsid suvel hääletamata Riigikogu ühisavalduse poolt, mis mälestas inimesi, kelle elu Nõukogude võimu küüditamise tõttu 75 aastat tagasi jäi poolikuks või elamata.
14. juunil Riigikogus vastu võetud avalduse poolt hääletasid kõik kohal olnud Riigikogu liikmed, välja arvatud Keskerakonna nn vene blokk: Dmitri Dmitrijev, Olga Ivanova, Valeri Korb, Mihhail Korb, Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman.
Uue valitsuse ametisse hääletamisel 21. novembril tõstatas uue valitsuse ministrite suhtumise kohta küsimuse ka Konservatiivse Rahvaerakonna saadik Henn Põlluaas. „Minus tekitab väga suurt kimbatust selliste isikute sobivus ministri kohale. Mis seisukoht on sinul?“ küsis Põlluaas uuelt peaministrilt Jüri Rataselt.
Jüri Ratas andis parlamendi ees esinedes küsimusele temale omaselt ümmarguse vastuse. „Meil oli peale seda hääletust fraktsioonis väga tõsine jutuajamine nendel teemadel. Kui minul oli võimalus nimetada Keskerakonna poolt ministrikandidaate, siis tõsi, üheks ministrikandidaadiks on Mihhail Korb, kellele te oma küsimuses viitasite. Eks need jutuajamised, ma arvan, erakonna esimehena, kui sa pead neid võimalike kandidaatidega, on ju väga põhimõttelised. Need jutuajamised on seotud sellega, et kas sa lähtud sellest, et sinu tegevus on korruptsioonivaba, kas sa lähtud sellest, et sa hoiad Eesti iseseisvust, kas sa lähtud sellest, et sa arendad edasi Eesti inimeste head käekäiku. Ka antud inimene vastas kõigile nendele küsimustele, et loomulikult ta peab neid kõiki teemasid oluliseks. Mul on usaldus tema osas.“
Jüri Ratas usaldab oma ministritest erakonnakaaslasi. Aga kas küüditamist mittetunnistavaid ministreid on põhjust usaldada ka eesti rahval?
UU
Fotod: Scanpix