08.04.2021
Tankla
Valitsuse plaan diislikütuse aktsiisi tõstmisel on riskid väga suured, seda nii eelarve alalaekumist kui ka Eesti majandusarengut silmas pidades, kinnitas Õliühingu juht Mart Raamat. Diisliaktsiisi tõstmata jätmine jätaks ettevõtetele kätte 80 miljonit eurot rohkem, kinnitab ta.
Järgmise aasta 1. maist peaks diislikütuse aktsiisimäär tõusma endisele tasemele, 493 eurole 1000 liitri kohta. Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt toob aktsiisitõus kaasa kuueprotsendilise hinnatõusu tanklates, ning ka ajutiselt Eestisse tagasi tulnud tankimine viiakse tagasi lähiriikidesse.
Raamat kinnitas, et kütusesektor toetab teiste erialaliitude nägemust, et eelmise valitsuse aktsiisilangetus on olnud mõistlik majandusmeede, mille pikaajaline eelarvemõju on positiivne, kirjutas Postimees.
Diislikütuse tarbimise kasv on alates aktsiisi langetamisest 2020. aasta kevadel pidevalt suurenenud ning tänavu jaanuaris oli diislikütuse jaemüük 24% kõrgem kui aasta varem.
Lisaks tankimise suurenemisele on suurenenud ka veondussektori aktiivsus – veosekäive mullu kolmandas kvartalis oli ligi 50% suurem kui sama aasta esimeses kvartalis.
Diiselmootoriga sõidukid on populaarsed ka madalama sissetulekuga ja maapiirkondade elanike seas – seega võitjaks on olnud ka regionaalareng ja madalama elatustasemega inimeste ostujõud.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Turbaliit ning veondussektori esindusorganisatsioonid on kinnitanud, et nende majandustegevust on aktsiisilangetus toetanud ja aidanud märkimisväärselt ekspordimahtu suurendada.
Diislikütuse sisseostuhinnad on täna madalamad, mis annab tanklatele võimaluse tulla hindadega allapoole. Neste aga hoiatab, et kui kriisiaegne aktsiisilangetus järgmisel aastal lõpeb, diislikütust hinnaga 1,199 eurot liiter me enam tanklates ei näe.
Hinnalangetuse tulemusena vähenes diislikütuse hind tanklates 4 senti liitri kohta. Samal ajal valmistub valitsus võtma päevakorrale diislikütuse aktsiisilangetuse lõpetamist.