UURING: 70 protsenti Eesti elanikest on EKRE-ga nõus – presidendi peab saama valida rahvas

Turu-uuringute AS läbiviidud küsitluse põhjal leiab 70 protsenti Eesti elanikest, et presidenti peaks valima rahvas. 25 protsenti eelistab praegust süsteemi, kus presidendi valib Riigikogu või valimiskogu.

Rahva poolt presidendi valimise toetus on eriti tugev 35–64-aastaste seas, kus vastav näitaja ulatub 74–76 protsendini. Samuti toetavad seda mudelit kõige enam muu rahvuse esindajad, kellest 81 protsenti leiab, et presidendi peaks valima otse rahvas, võrreldes eestlaste 64 protsendiga. Siinkohal on oluline märkida, et küsimus esitati kõikidele vastajatele sõltumata nende kodakondsusest.

Eesti kodanikest sooviks otseseid presidendivalimisi 67 protsenti ning 32 protsenti ei soovi midagi muuta. Muu kodakondsusega (sealhulgas kodakondsuseta) vastajatest tahaks otseseid presidendivalimisi näha 81 protsenti.

Tulemused põhinevad Turu-uuringute AS-i Omnibussi küsitlusel, mis on igakuine esinduslik elanikkonnauuring ja hõlmab Eesti 18-aastast ja vanemat elanikkonda.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on presidendi otsevalimisi järjepidevalt toetanud ning esitanud vastavasisulisi algatusi korduvalt. See punkt on olnud algusest peale ka EKRE programmis.

EKRE, Keskerakond ja kuus Riigikogu fraktsioonitut saadikut andsid 7. aprillil menetlusse seaduseelnõu, kus on öeldud, et presidenti võiks valida rahvas. Algatajad on veendunud, et Eesti kodanikele tuleb anda täiendav võimalus kõrgeima riigivõimu teostamiseks.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et otsevalimised suurendavad inimeste otsest osalust riigielus, tugevdavad presidendi demokraatlikku mandaati ning lähendavad riiki ja rahvast. „Ka avaliku arvamuse küsitlused on aastaid näidanud tugevat ja stabiilset toetust presidendi otsevalimisele, mis viitab ühiskondlikule ootusele muuta senist korda.“

Eelnõu kohaselt võib presidendikandidaadi üles seada vähemalt 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku. Kandidaatide registreerimine algab 60 päeva enne valimispäeva ja lõpeb 40 päeva enne valimispäeva. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest. Kui ükski kandidaat ei saavuta nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Teises voorus osutub valituks kandidaat, kes saab enam hääli. Häälte võrdsuse korral eelistatakse vanemat kandidaati.

Loe lisaks:

Mart Helme: “Küsimus ei ole mitte presidendi volituste pikkuses, vaid selles, kuidas president valitakse”