Uuring näitab, et Suurbritannia valijad usaldavad Euroopa Liitu vähem kui teiste liikmesriikide valijad. Brittide euroskeptitsism on teinud läbi suurima tõusu pärast 2016. aasta Brexiti referendumit, näitavad EL-i viimased andmed.
Kaks korda aastas korraldatava Eurobaromeetri uuringu kohaselt, mida viib läbi Euroopa Komisjon, kaldub 56 protsenti brittidest EL-i pigem mitte usaldama, vastukaaluks 29 protsendile, kes EL-i usaldavad. EL-i mitte usaldavate inimeste arv tõusis 2019. aasta kevadise küsitluse põhjal 3 protsendipunkti võrra alates 2018. aasta sügisest – perioodist, mis hõlmas endas Brexiti läbirääkimiste kõige tihedamat perioodi Briti endise peaministri Theresa May juhtimise all.
Kuigi kõigis küsitletud riikides usaldus Brüsseli vastu tõusis uuringuperioodil kahe protsendipunkti võrra, oli see ikkagi eurokraatide jaoks halb uudis, kuna üldstatistikas 46 protsenti EL-i valijatest kaldus siiski mitte usaldama liitu, ja seda 44 protsendi valijate vastu, kes usaldasid.
Viimases Eurobaromeetri uuringus enne 2016. aasta referendumit oli brittide usaldus Euroopa liidu vastu madal, isegi madalam kui täna, kuid statistika näitab, et usaldus on nüüd langemas kiireima tempoga pärast referendumi toimumist.
Usalduse langus Euroopa Liidu vastu võib olla seotud Ühendkuningriigis leviva arusaamaga, et Brüssel on Brexitit tahtlikult takistanud ja käitunud pahatahtlikult. Samasisulisete väljaütlemstega on esinenud ka Briti uus peaminister Boris Johnson, kes on EL-i kutsunud uuesti läbi arutama halba lahkumislepet, mis Theresa May ajal kokku lepiti. Eesmärk on jõuda kõiki osapooli rahuldava leppeni. Seni on kõik katsed asjaosalised ühe laua taha saada luhtunud.
Kuigi Briti võimulolevatele poliitikutele võib tunduda, et nad saavad olla üha enesekindlamad oma otsustes, kui nende valija otsustab loobuda Euroopa Liitu toetamast, siis tegelikkus on oluliselt pettumust valmistavam. Mitte üksnes ei usalda keskmine Briti kodanik Brüsselit alla Euroopa keskmise, vaid alla Euroopa keskmise on ka usaldus oma valitsuse ja parlamendi vastu.
Aastal, mil peaminister Theresa May lubas Briti parlamendis üle saja korra Brexitit läbi viia ja lõpuks ka naasta selle sõna esialgse tähenduse juurde, on brittide usaldus oma valitsuse vastu langenud 13 protsenti. Viimastel võimulolevatel nädalatel ei avaldanud Theresa May valitsusele poolehoidu 73 protsenti küsitletutest ning 71 protsenti küsitletutest ei toetanud parlamenti.
Avaldatud arvude osas on siiski ka küsitavusi. Eurobaromeetri raport väidab, et Ungari kodanikud usaldavad Euroopa Liitu rohkem kui Euroopa mandiosa keskmine kodanik. Ungari valijad keerasid eelmine aasta selgelt selja EL-i ametlikule poliitsuunisele, kui valisid parlamendivalimistel rekordtulemusega tagasi rahvuskonservatiivse peaministri Viktor Orbani.
2016. aastal Ungaris toimunud referendumi tulemusel lükkas 95 protsenti valijatest tagasi Euroopa Liidu sisserändepoliitika. Brüssel lükkas tagasi Ungaris toimunud referendumi tulemuse, väites, et see on vastuolus EL-i lepingutega.
Ehkki Orbán ei propageeri avalikult Ungari võimalikku lahkumist Euroopa Liidust, eriti arvestades seda, et rahvas saab EL-ist märkimisväärselt rohkem raha, kui ta on kohustatud sisse maksma, on ta olnud võitluses selle liiduga ning ilmselt on ta isegi Euroopa Liidu ideoloogiliste projektide suurim vastane. Euroopa Liidu ja hiljuti uuesti valitud Ungari valitsuse vahelised suhted on sisserändeküsimustes niivõrd suures vastuolus, et Brüssel kavatseb iseseisvalt mõtlevat riiki hakata karistama trahvidega.