14.05.2020
Laevad eestlasi kodumaale ei too, vähemalt seni, kuni valitseb Reformierakond.
Eesti inimesed soovivad lähitulevikus veeta sugulaste ja sõpradega koos aega, sellele järgneb unistus reisida Euroopas ja mujal maailmas ning soov minna spaasse või ujulasse selgus Kanter Emori küsitlusest.
Soovi sõprade ja sugulastega koos aega veeta tõi välja 42 protsenti Eesti elanikest, sealjuures 52 protsenti oli see soov noorte vanuserühmas ehk 25-34-aastaste hulgas.
Kantar Emori uuringueksperdi Kristiina Kruuse sõnul peegeldavad tulemused hästi seda, mis on ühiskonnas parasjagu defitsiit. „Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole. See on teada-tuntud juba väärtusuuringutest. Sõprade ja sugulastega kohtumist võeti varem iseenesestmõistetavana, kuid selle teistmoodi kevadega on lähedastega suhtlusest saanud defitsiit ja see on tõusnud unistuste pingreas tippu,“ kõneles Kruuse.
Suur on ka Eesti inimeste igatsus aktiivse puhkuse ja reisimise järele: 31 protsenti Eesti elanikest tõi välja soovi reisida lähiriikidest kaugemale Euroopas ja mujal maailmas. 30 protsenti tahetakse minna spaasse või ujulasse. Eestis reisimisest unistab 23 protsenti elanikest. „Kuna kaugemal Euroopas ja mujal maailmas reisimine on praegu välistatud, siis võib eeldada, et soov reisida realiseerub esialgu siseturismina,“ kommenteeris Kruuse.
Uuringu tulemustes peegeldub Kruuse sõnul selgelt seegi, et vahepeal on olnud pikk paus eriarstide vastuvõtus. „Enam kui neljandik Eesti elanikest ehk 27 protsenti ütles, et nad tahavad lähiajal minna eriarsti vastuvõtule. Sealjuures 37 protsenti on see soov 50-aastaste ja vanemate inimeste seas,“ märkis ta.
Olulisel kohal olid inimeste soovinimekirjas ka paljud lihtsad ja igapäevased tegevused, nagu näiteks soov vaadata filme kinos, minna juuksurisse, kosmeetikusse ning käia kohvikutes ja restoranides. „Inimese põhiolemus ei muutu – ta igatseb endale tuttavaid ja harjumuspäraseid asju ja tegevusi. Oleme näinud ka Kantari teiste riikide uuringutes, et eriolukorra lõppedes on eelistustes kõrgel kohal tegevused, mis on seotud inimese heaolu ja enda eest hoolitsemisega ning aktiivse vaba aja veetmisega,“ tõi Kruuse võrdluse muu maailma tarbijatrendidega.
Seega tundub vähemalt uuringu järgi, et paljuräägitud jutud sellest, kuidas pandeemia muudab maailma, ilmselt ei vasta tõele – inimesed naasevad harjumusliku elulaadi juurde, ning esialgsed põhirõhud on vahepeal kaotatu tasategemine. Rohkem võib maailma muuta alanud majanduskriis, mis sunnib inimesi tarbimisharjumusi muutma. (BNS-UU)