Meedia on avaldanud ühe uuringu tulemused, millest tehakse tõenäoliselt valed järeldused, nagu oleks eesti inimeste optimismi taga “kindlad käed”. Tegelikult vaadatakse tulevikku kindlamalt ennekõike seetõttu, et kevad on käes, ilm läheb soojaks, kulutused küttele ja elektrile langevad ning vähemalt elamukuludele läheb raha vähem.
Kuigi mullu kergitas NordPool elektrihinnad taevasse lausa juulis ning Kaja Kallas rääkis seepeale Norra tühjadest veehoidlatest, saab tarbija suvel selliseid kulusid ikkagi vähendada.
BNS vahendab: “Riigikantselei värskest seireuuringust selgub, et veebruaris hindasid Eesti inimesed oma majanduslikku toimetulekut optimistlikumalt kui sügisel ja detsembris, sealjuures kasvas eriti märkimisväärselt kindlus tuleviku suhtes. Veebruaris tundis majanduslikke toimetulekuraskusi 24 protsenti eestimaalastest, detsembris oli see näitaja 27 protsenti ja septembris 30 protsenti, teatas riigikantselei.”
“Elementaarne, Watson,” öeldakse selle peale. Sügisel oli ees tundmatus, sest Kaja Kallase edasised hinnatõusud olid prognoositavad, kuid nende ulatus mitte. Nüüd teavad inimesed, et kui ka miski paremaks ei muutu või lausa halveneb, mis uue valitsuse kärpeplaanide järgi on paratamatu, siis ise saab kasvõi kütte välja lülitada ja elektrit on kõvasti vähem vaja.
Veel uuringust: “Samal ajal on elanikkonna turvatunne kergelt langenud. 47 protsenti eestimaalastest arvab, et Eesti riik võib ennast praegu tunda turvaliselt, detsembris oli näitaja 55 protsenti. “Elanike turvatunde vähenemine veebruaris võib olla osaliselt tingitud riigikogu valimiste eel võimuvõitluse käigus meediasse paisatud hirme õhutavatest sõnumitest ning usalduse vähenemisest riigikogu vastu, osaliselt aga ka Venemaa oodatavast suurpealetungist Ukrainas,” kommenteeris tulemusi Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu.
Turu-uuringute AS-i puhul on kommentaar ilmselt teise hõnguga, aga turvatunnet võisid vähendada küll EKRE hoiatused, et olukorras, kus riik on Ukrainale ära andnud oma suurtükid, esimene Kõu sai alles lahinguvalmis ja keskmaa õhutõrje saab kaitsevägi alles ületuleval aastal, on riik suuresti kaitsetu. EKRE näitas ette tegeliku olukorra ja see võis turvatunnet vähendada küll.
Veel uuringust: Eestimaalaste toetus Ukrainale on jätkuvalt kõrge, kuigi toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele langes viimase 12 kuu madalaimale, 67 protsendi tasemele. Eestlaste toetus sõjapõgenikele langes detsembrikuu 82 protsendilt veebruaris 76 protsendile, muudest rahvustest inimeste toetust 56 protsendilt 48 protsendile.
Ka selle kohta on varemgi hoiatatud, et põgenike-vaimustus väheneb sedamööda, kuidas nende peale raha kulub ja omad inimesed eluga hätta jäävad. Eestis võib toetust vähendada ka vene keele hoogne levik, sest suhtluskeelena kasutavad seda ka ukrainlased.
Uued Uudised