08.05.2021
Noor pere
Kolme neljandiku naiste arvates on emaks olemine naise elus kõige tähtsam roll, selgus emadepäeva eel läbi viidud avaliku arvamuse küsitlusest, mille tellis Pere Sihtkapital ja viis läbi Norstat.
Ühtlasi leiab 86 protsenti emadest, et Eestis on hea lapsi kasvatada. Oma emaga on heades või pigem heades suhetes 83 protsenti Eesti naistest. Lisaks emadust puudutavale uuriti hinnanguid paarisuhtele ning mehe rollile perekonnas.
Küsitlus näitas, et valdav enamus Eesti naisi elab õnnelikus paarisuhtes – 89 protsenti naistest hindasid enda paarisuhet õnnelikuks või pigem õnnelikuks. Tulemus ei sõltunud oluliselt vastaja rahvusest ega vanusest, kuid mida noorem oli vastaja, seda enam oli jah-vastuseid, ning vanuse kasvades kaldus valik vastuse “pigem jah” poole. Veidi vähem, keskmiselt 79 protsenti naistest usub, et nende paarisuhe jääb kestma kuni surmani. Samas kasvab usk suhte püsimajäämisesse koos vanusega: kui 18–24-aastastest uskus surmani kokkujäämisesse 58 protsenti, siis 65-aastastest ja vanematest koguni 95 protsenti.
Küsitluse kohaselt ei olnud 18-aastastest ja vanematest naistest paarisuhtes 30 protsenti. Neil paluti hinnata, kuivõrd nad usuvad, et suudavad oma elus õnneliku ja kestva paarisuhte luua. Keskmiselt 47 protsenti naistest arvas, et see on võimalik, kuid koos vanusega positiivsete vastuste osakaal vähenes. Kui aktiivseimas pereloomeeas olevatest partnerita naistest uskus õnneliku ja kestva paarisuhte loomise võimalusse 70-80 protsenti vastanutest, siis üle 45-aastastest vaid 20-44 protsenti.
Pea kõik emad leidsid, et mehel on pereelus tähtis roll. Nii arvas 95 protsenti emadest. Samas on naised mõnevõrra murelikud, kas Eestis leidub sobivad mehi piisavalt – nimelt leidis 39 protsenti vastanutest, et Eestis on laste isaks sobivaid mehi liiga vähe. Hinnang sõltus ennekõike naise enda perekonnaseisust – abielus olevad naised nõustusid kõige harvem, et sobivaid mehi pole piisavalt (32%), kõige sagedamini nõustusid sellega lahutatud ja partnerist lahus elavad naised (vastavalt 51% ja 50%). Haridustasemete lõikes andsid isakandidaatide piisavusele mõneti üllatuslikult kõige positiivsema hinnangu kõrgharidusega naised.
Küsitlusest selgus, et ideaalsete tingimuste korral sooviks 51 protsenti naistest näha oma peres kasvamas vähemalt kolme last. Sarnase tulemuse andis ka varasem, Tartu Ülikooli poolt 2014. aastal läbi viidud naiste tervise uuring. Eesti sündide statistika näitab aga, et tegelikult saab elu jooksul kolme või enama lapse emaks umbes veerand naistest. Küsitlustulemuste kohaselt soovivad keskmisest sagedamini kolme või enama lapse emaks saada kõrgharidusega naised.
Emadepäevale pühendatud avaliku arvamuse uuring viidi läbi osana Pere Sihtkapitali algatatud ning läbi aasta vältava Rahvastikubaromeetri lühiküsitluste sarjast, mille eesmärk on uurida Eesti elanike arvamusi ja hoiakuid rahvastikupoliitikaga seotud küsimustes. Pere Sihtkapital kasutab küsitluste tulemusi taastetaseme sündimuse saavutamiseks ning muude rahvastikuprobleemide lahendamiseks vajalike poliitikasoovituste väljatöötamisel valitsusele.
Pere Sihtkapitali nõukogu esimees Katrin Kiisa loodab, et naiste ja emade arvamuse uurimine aitab emaduse ja laste kasvatamise teemadele ühiskonnas rohkem tähelepanu saada.
“Emadusele pööratakse päevapoliitikas võrdlemisi vähe tähelepanu, kuna seda peetakse nii-öelda pehmeks teemaks. Tegelikult on emadus väga oluline nii individuaalselt igaühele meist kui ka laiemalt kogu ühiskonnale. Emadepäev annab võimaluse seda meelde tuletada ja mõelda, kas saame emade heaks midagi senisest paremaks muuta,” rääkis Kiisk, kelle sõnul toetab emaduse väärtustamine ning laste kasvatamiseks paremate võimaluste loomine rahva kestmist, sest julgustab suuremat peret looma.
Küsitluse projektijuhi Hillar Peterseni sõnul on meie emade ja vanaemade arvamuse ja vajaduste uurimine üks võimalus lugupidamise ja tänulikkuse näitamiseks.
“Emad on andnud meile elu ning aidanud oma hoole, armastuse ja pühendumusega kasvada selleks, kes me oleme. Vähim, mida saame vastutasuks teha, on küsida, kuidas meie emadel läheb, ning leida rohkem võimalusi nende vajadustega arvestamiseks. See oli ka antud uuringu üheks eesmärgiks,” rääkis Petersen tulemusi kommenteerides. “Kuigi levinud arvamuse kohaselt on kõrgharidusega naised partneri leidmisel ja pereloomes teistest kehvemas seisus, oli hea meel näha, et küsitluse tulemused kinnitavad pigem vastupidist. Samuti on positiivne, et naiste arvates on Eestis üldiselt hea lapsi kasvatada ning et soodsates tingimustes võiks lapsi peredes rohkemgi olla.”
Rahvastikubaromeetri küsitluse tellis Pere Sihtkapital SA, läbiviijaks oli uuringufirma Norstat. Küsitlus põhines üle-eestilisel esinduslikul juhuvalimil ning viidi läbi aprillikuus eesti- ja venekeelse internetiküsitlusena. Vastused saadi kokku kahelt tuhandelt 18-aastaselt ja vanemalt naissoost Eesti elanikult. Uuringutulemuste põhjalikum raport on koostamisel ning avaldatakse Pere Sihtkapitali kodulehel lähinädalate jooksul. (BNS)