Kaja Kallase ja Kristen Michali valitsuste maksupoliitika on ettevõtjaid sedavõrd ruineerinud, et seda kardetakse rohkem kui Putinit.
OP Panga tellitud ettevõtete uuringust ilmnes, et Eesti ettevõtted näevad maksutõusudes ettevõtete äritegevusele suuremat ohtu kui geopoliitilises ebastabiilsuses.
Uurimisagentuuri Rait läbi viidud uuringust The Baltic Business Pulse selgus, et Eesti ettevõtetest 81 protsenti näeb võimalikes maksutõusudes riski nende äritegevusele. Sarnast ohtu tunnetatakse Lätis 68 protsendiga ja Leedus 85 protsendiga.
Erinevalt teistest Balti riikidest nähakse Eestis suurt ohtu ka tarbijakäitumise muutustes. Seda hindab ohuks 75 protsenti vastanutest, samas kui Leedus näeb 60 protsenti ja Lätis 43 protsenti näeb tarbijakäitumise muutust väiksema väljakutsena.
“Pidevad muudatused sunnivad investeerimisotsuseid ümber hindama, viies sageli nende otsuste edasilükkamiseni või isegi täieliku loobumiseni – seda nii ettevõtete kui ka eraisikute puhul. Investeeringute ja majanduskasvu soodustamiseks on vajalik stabiilne ja ettearvatav maksukeskkond. Riigi ülesanne on tagada ühiskonna stabiilsus ja prognoositavus, mis on oluline osa õnnelikkuse valemist. Paraku on Eestis, eriti ettevõtete maksustamises, tõsiseid fundamentaalseid probleeme, mis pärsivad nii majandusarengut, riigieelarvet kui ka välisinvesteeringute voogu. Nende väljakutsete lahendamisest kahjuks me palju ei kuule, kuid pidevad üksikud muudatused seevastu jätkuvad,” ütles OP Panga Eesti maajuht Hannes Kaadu ning lisas, et muutuv maksusüsteem mõjutab ka tarbijate ostuharjumusi.
Eesti ettevõtete murede kolmandal kohal on kvalifitseeritud tööjõu puudus, ent võrreldes Läti ja Leeduga näevad Eesti ettevõtted seda väiksema probleemina. Eesti ettevõtetest muretseb töötajate puuduse pärast 65 protsenti vastajatest, Lätis 75 protsenti ja Leedus lausa 82 protsenti. Sõja ohtu tajub Leedus 52 protsenti, Eestis ja Lätis peavad sõda ja geopoliitilist ebastabiilsust ohuks aga alla pooled vastanutest ehk Eestis 42 protsenti ja Lätis 39 protsenti.
Lisaks paluti ettevõtetel hinnata, kuidas nad tajuvad potentsiaalse mainekriisi, küberrünnakute ja looduslike katastroofide ohte. Eesti ettevõtetest hindab neid probleemideks umbes kolmandik vastanutest, pettuste pärast tunneb aga Eestis muret umbes neljandik ettevõtjatest. Uue trendina käsitleti uuringus ka tühistamiskultuuri (cancel culture), mida nähakse suurima murena Leedus. Sealsetest vastajatest 12 protsenti leidis, et tühistamiskultuur mõjutab nende tegevust, Eestis ja Lätis tajub seda ohuna aga vaid kolm ja viis protsenti vastajatest.
OP Panga tellitud uuringus osales 313 ettevõtet eri sektoritest Eestis, Lätis ja Leedus. Uuring viidi läbi 2025. aasta veebruaris. Tulemused pakuvad väärtuslikke teadmisi ettevõtete ees seisvatest peamistest väljakutsetest majandus- ja geopoliitilise ebakindluse taustal. (BNS)
Uudsena võib uuringus näha seda, et ettevõtjad kardavad nn tühistamist – kui ei minda kaasa “mitmekesisuse” ja “kaasatuse” programmidega, ootab ees ettevõtte ruineerimine vasakaktivistide kampaaniatega või ideoloogiliselt mõjutatud pankade keeldumisega laenust.