01.07.2020
Tänased meediamajad ei ole mitte arvamuste paljususe vahendajad, vaid ideoloogia- ja propagandakeskused. Pilt on illustratiivne.
Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel 2.-18. juunini läbi viidud küsitluses paluti inimestel anda oma hinnang selle kohta, kas Eesti suuremad meediaväljaanded kajastavad poliitikat neutraalselt. Poliitikakajastus ei ole neutraalne 56% küsitletute arvates. Meediat neutraalseks pidavad vastajad on ülekaalus vaid opositsioonierakondade toetajate seas, kuid koalitsioonierakondade toetajate ning erakondliku eelistuseta vastajate seas on ülekaalus need vastajad, kes ei pea meediat neutraalseks. Küsitluse viis 1000 täisealise Eesti Vabariigi kodaniku seas läbi Norstat Eesti AS.
Selle aasta aprilli lõpus ja mais tõusis ühiskonnas üheks oluliseks aruteluteemaks meediaväljaannete neutraalsus. Näiteks tõi 29. aprillil Vikerraadios ajakirjandusõppejõud ning Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits välja, et suurem osa ajakirjanikke on vasakule kaldu. Talle vastas 11. mail Vikerraadio päevakommentaaris Marju Himma rahvusvahelise teadusprojekti tulemustele viidates, et 13% projektis analüüsitud uudistes oli fakt ja arvamus segamini läinud. Anud teema on tähelepanu saanud juba varem ning ilmselt jätkub debatt ka edaspidi, mistõttu oleme oma küsitlustes uurinud, kui neutraalsena tajuvad kohalikku meediat Eesti inimesed.
Inimestel paluti vastata 4-palli skaalal järgmisele küsimusele: “Kas Teie arvates suurimad meediaväljaanded kajastavad poliitikat neutraalselt?” 4% vastas antud küsimusele “Jah”, 29% “Pigem jah”, 38% “Pigem ei”, 18% “EI” ning 10% ütles “Ei oska öelda”. Seega kokku 33% peab meediaväljaannete poliitikakajastust neutraalseks ning 56% mitte.
Kuigi üle poole vastanutest ei pea poliitikakajastust neutraalseks, siis ilmnevad suured erinevused vastavalt sellele, millist erakonda keegi toetab. Suurematest erakondadest on kõige rahulolematumad meediaväljaannete poliitikakajastusega EKRE toetajad ning kõige enam rahul on Reformierakonna toetajad.
• EKRE toetajatest 8% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 89% mitte
• Keskerakonna toetajatest 29% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 63% mitte
• Isamaa toetajatest 35% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 60% mitte
• Eesti 200 toetajatest 46% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 46% mitte
• SDE toetajatest 54% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 37% mitte
• Reformierakonna toetajatest 58% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 32% mitte
• Erakondliku eelistuseta vastajatest 19% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 61% mitte
Küsitluse tulemusi kommenteeris MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi juhatuse ja ERR-i nõukogu liige Peeter Espak, kelle arvates võib koalitsioonierakondade valijaskonna suurem skepsis meedia suunal tuleneda asjaolust, et alates uue valitsuse moodustamisest aastal 2019 on olnud valitsusparteid selgelt suurema meedia kriitika all. “Valitsuse moodustamise hetkel oli väga tugev pahameel sõltumata väljaandest kõikjal selgelt nähtav, kuigi negatiivne kajastus on pikkamööda üha rohkem analüütilisemaks ja kaalutlevamaks tasandunud. Kuna opositsioonierakondade valijad aga tunnetavad, et meedia on nende toetatavate erakondade suhtes positiivsemalt meelestatud, on mõistetav ka nende suurem poolehoid või usaldus meediale,” ütles Espak.
“Lisaks on EKRE valijate kriitilisus ootuspärane, kuna antud erakonna üheks peamiseks avaliku kommunikatsiooni võtteks on olnud peavoolumeedia süüdistamine kallutatuses ja EKRE-vastasuses. Keskerakond pole seda aga teinud alates Jüri Ratase saamisest esimeheks, rääkimata Isamaast. See on koht, kus meie eri meediamajad võiks veidi peeglisse vaadata ja endalt küsida, miks siiski suurema osa valijaskonna arvates opositsiooni nägu ollakse,” jätkas Espak.
Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 02.06-18.06.2020 veebikeskkonnas ning sellele vastas kokku 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.