Järjekordne uuring tõestab, et rahvuskonservatiivne EKRE seisab ülejäänud liberaal-vasakpoolsest poliitilisest süsteemist kaugemal ja hoiab oma maailmavaatest kindlalt kinni – ja sama teevad ka tema toetajad-valijad.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitluses paluti vastajatel lisaks oma erakondlikule eelistusele öelda, milline erakond oleks nende teine valik ning tulemustest selgub, et teise valikuna on kõige populaarsemad Eesti 200 ehk 20,8 protsenti ja Isamaa 16,6 protsenti.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlustes palutakse inimestel alati öelda oma erakondlik eelistus. Viimases küsitluses paluti aga inimestel öelda veel oma eelistus siis, kui mingil põhjusel ei oleks võimalik esimesena nimetatud erakonna poolt hääletada.
Kõigile vastajatele, kellel oli erakondade seas esimene eelistus, esitati lisaküsimus: “Kui mingil põhjusel ei oleks võimalik selle erakonna poolt hääletada, siis milline oleks Teie teine valik?” Teise eelistuse põhjal oli erakondade järjestus järgmine: Eesti 200 20,8 protsenti, Isamaa 16,6 protsenti, SDE 10,8 protsenti, Reformierakond 9,7 protsenti, Keskerakond 6,3 protsenti, EKRE 6 protsenti, muu 2,4 protsenti ning ei oska öelda 15,3 protsenti ja ei taha öelda 5,7 protsenti.
Siin ei maksa rahvuskonservatiividel üldse heituda, et neid teiseks valikuks ei taheta – see näitabki nende tugevat nišši konservatiivsel ja rahvusmeelsel suunal, globalistid neid nagunii ei toeta.
Reformierakonna toetajate puhul oleks teise valikuna esikohal Eesti 200 ehk 45 protsenti, teisel kohal SDE 15 protsenti ja kolmandal kohal Isamaa 13 protsenti. Eesti 200 toetajate seas on teise valikuna kõige populaarsem Reformierakond 48 protsenti ning järgnevad SDE 17 protsenti ja Isamaa 11 protsenti. SDE toetajad nimetavad teise valikuna enim Eesti 200 ehk 31 protsenti ja Reformierakonda 25 protsenti ning 11 protsenti mainib Isamaad.
Siin on hästi näha see, kuidas Reformierakond ja Eesti 200 toimivad ühinenud anumatena – kui poliitoravad mingi suurema käki kokku keeravad, jookseb nende toetus “kahesajatajate” suunal minema; kui Kaja Kallas aga on kusagil rahvusvahelisel foorumil taas loosungeid karjunud ja kiita saanud, siis tagasi. Selline valik seob Reformierakonna kokku ka vasakliberaalse ja äärmusvasakpoolse suunaga Eesti poliitikas, ülejooksmine toimub selles ruumis.
EKRE toetajate seas nimetatakse teise valikuna enim Isamaad ehk 36 protsenti ning Keskerakonda 14 protsenti, teisi erakondi oluliselt vähem ning näiteks ükski EKRE toetaja ei nimeta teise valikuna Reformierakonda.
Keskerakonna toetajate seas nimetatakse teise eelistusena EKRE-t ehk 20 protsenti, Isamaad 12 protsenti ning Eesti 200 ehk 10 protsenti.
Isamaa toetajate teine valik oleks EKRE ehk 29 protsenti, Reformierakond 18 protsenti või Eesti 200 ehk 13 protsenti. See näitab, et kuigi “parempoolsed” liberaalid lahkusid Isamaast, on seal ikka veel tugev roll neil, kelle maailmavaade on pigem liberalismi kui konservatismi kalduv.
Lisaks oli väga erinev erakondade toetajate lõikes nende vastajate osakaal, kellel teine eelistus puudub. Kõige enam oli selliseid vastajaid EKRE toetajate seas ehk 40 protsenti, järgnesid Keskerakond 30 protsenti ja Isamaa toetajad 24 protsenti ning märgatavalt vähem oli neid SDE ehk 12 protsenti, Reformierakonna 11 protsenti ja Eesti 200 ehk 8 protsenti toetajate seas. See näitab, et kõige keerulisem on teistel erakondadel meelitada valijaid ära EKRE juurest ning kõige kergem Eesti 200 juurest. (BNS-UU)