Kui puhkes 2015. aasta rändekriis ja Eesti reformierakondlik valitsus oli nõus kvoodipagulasi vastu võtma, soovitasid teravama keelega kodanikud rajada pagulaskeskus mitte Vaosse, vaid näiteks Viimsisse. Mõte oli selles, et inimesed, kes teevad kogu riiki hõlmavaid ebapopulaarseid otsuseid, peaksid ise nende sees elama – Viimsis elavad paljud võimupoliitikud ja las nad puutuvad ise igapäevaselt süürlastega kokku.
Keskkonda rahvaalgatus.ee on üles pandud algatus: “Riikliku eriplaneeringu kehtestamine: 290-meetrised elektrituulikute pargid Viimsi, Kakumäe, Tabasalu ja Paljassaare piirkonda ning Aegnale, Pranglile ja Naissaarele.” Lõpptähtajaks on 27. jaanuar.
Ilmselt on tegu algatusega, mis parodeerib riigi ja arendajate jutte sellest, millist muinasjutulist kasu saavad kõnealused eramajade piirkonnad, kui nende pea kohal algab tiivikulabade vuhin. Toetada võiks sellegipoolest – Viimsi sadade tuulikute all annaks atraktiivse vaate kasvõi Reidi teelt.
“Kogu Eesti panustab taastuvenergia eesmärkide saavutamisse. Tuulerohked alad – Viimsi, Kakumäe, Tabasalu, Paljassaare, Aegna, Prangli ja Naissaar – kõik peavad andma oma osa. Kehtivad seadused tagavad keskkonna kaitse, kogukondade huvide arvestamise ja turvalise protsessi.
On oluline tagada, et tuuleenergia arenduses oleks selge ja strateegiline tasakaal rannikupiirkondade ja sisemaa vahel. Praegu on suurem osa hiidtuuleparkide planeeringust keskendunud Eesti sisemaale, kus tuuleolud jäävad märgatavalt alla rannikualadele.”
On arusaamatu, miks piirkonnad nagu Viimsi, Kakumäe, Tabasalu ja Paljassaare ning Aegna, Prangli ja Naissaar, mille tuuleolud ja taristu võimaldaksid tõhusat energia tootmist, ei ole rohelise energia parkide planeeringutesse kaasatud.”
Tuuleparkide positiivne mõju mainitud Põhja-Eesti piirkondadele:
290-meetrised tuulepargid pakuvad unikaalset võimalust kujundada Põhja-Eesti rannikualade senised tavapärased merevaated kaasaegseks ja inspireerivaks, peegeldades rohelist tulevikku ja tehnoloogilist arengut.
Tuugenite muljetavaldav kõrgus ja graatsiline disain lisavad horisondile täiesti uue arhitektuurilise mõõtme, mis sümboliseerib piirkonna pühendumist innovatsioonile ja keskkonnasäästlikkusele.
Tuugenid ei ole pelgalt energiaseadmed – need on tuleviku suunas liikuvate kogukondade ja jätkusuutlikkuse suunanäitajad, mis näitavad, kuidas esteetika ja funktsionaalsus võivad harmooniliselt koos eksisteerida.
Lisaks sellele mõjutavad tuulepargid positiivselt nimetatud piirkondi ka sotsiaalmajanduslikult:
Turismi areng: kaasaegsed tuulepargid tõmbavad ligi tehnoloogiahuvilisi ja rohepöörde toetajaid, kes soovivad külastada innovaatilisi energialahendusi. Piirkonnad nagu Aegna ja Naissaar muutuvad populaarsemateks turismisihtkohtadeks.
Kohalikud töökohad: tuuleparkide rajamine ja hooldamine loob piirkonnas uusi töövõimalusi, suurendades majanduslikku aktiivsust ja pakkudes kohalikele elanikele lisasissetuleku võimalusi.
Kogukondade infrastruktuuri parendamine: tuulepargid toovad sageli kaasa investeeringuid kohaliku taristu arendamisse, sealhulgas teedesse, elektriühendustesse ja kogukondlikesse teenustesse.
Rohelise maailmavaate maine tõstmine: Viimsi, Paljassaare ja Aegna piirkondade maine tõuseb rahvusvaheliselt tänu innovaatilistele ja keskkonnasõbralikele lahendustele.
See aitab edendada kogukondade tuntust kui eeskujulikke rohepöörde toetajaid.
Atraktiivsus ja investeerimispotentsiaal: piirkonna atraktiivsus ja investeerimispotentsiaal kasvaks märgatavalt.
Lisanduvad vahendid võimaldaksid hoida ja arendada avalikke teenuseid, näiteks haridus-, tervishoiu- ja transporditeenuseid.
Tööhõive ja kõrged palgad: kõrge töötasuga töökohad tõstaksid siinsete elanike elatustaset.
Tuuleparkide haldusega seotud tehnikute, hooldusinseneride ja teiste spetsialistide näol on tegemist kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga, kelle järgi on sektoris juba täna karjuv puudus ja seda üle Euroopa.
Arengutega kaasneb palju, palju positiivseid mõjusid, mis on suures osas ka rahaliselt mõõdetavad.