EKRE soovid e-valimisi piirata ja need võimalikult ebamugavaks muuta on võimuvahetuse järel loomulikult toppama jäänud. EKRE on alati E-valimiste turvalisuse kahtluse alla seadnud ning valitsusse saades, hakati ka selle teemaga aktiivselt tegelema. EKRE IT-ministrid moodustasid vastavad komisonid ja tegid sellekohaseid analüüse.
Minister Raul Siem jõudis jaanuari keskel, enne valitsuse vahetust anda riigi tugiteenuste keskusele (RTK) ülesande kuulutada välja riigihanke valimiste infosüsteemide ja protsesside turvalisuse auditeerija leidmiseks.
Tellitava töö käigus tuli kava kohaselt anda hinnang kehtivatele „valimiste infosüsteeme käsitlevatele seadusandlikele aktidele, valimiste protseduuridele ning tehnilisele keskkonnale”.
Lisaks oli Siem andnud ülesanne muuta e-hääletamine valijatele võimalikult ebamugavaks seeläbi, et seada veel enne sügisesi kohaliku omavalitsuse valimisi sisse veebikaamera kaudu enda tuvastamise nõue.
Mis on neist riigihangetest ja veebikaamera-plaanideks tänaseks saanud? Selgub, et mitte midagi.
Forte kirjutab, et esiteks on selgunud, et kogu Euroopa Liidus ei ole võimalik leida ühtegi ettevõtet, kes Eesti e-valimisi terviklikult auditeerida suudaks.
„Valimiste tervikliku auditi hanke viis läbi riigi tugiteenuste keskus ja see lõppes märtsis, kuid paraku ükski pakkuja hanke võitjaks ei kvalifitseerunud,” ütles Fortele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja.
Päris käega löönud MKM siiski e-valimiste auditeerimise plaanidele löönud ei ole. Kavas on välja kuulutada kolm väiksemamahulist hanget näotuvastuse osas.