Tänase valitsuse poliitika on viinud meid ajas aastakümneid tagasi. Mõni veel mäletab, kuidas Nõukogude ajal teavitati inimesi uudistes, et „täna järgime 25. elektritarbimise režiimi“. See pidi näitama teatud piirangut tarbimises.
Nüüd aga öeldakse inimestele lihtsalt raadios nalja ja naeru saatel, et „peske täna õhtul pesu käsitsi küünlavalgel“ või kirjutatakse lehes, et „tark istub täna pimeduses“, „keerake põrandaküte maha“.
Põhjuseks mõistagi tõik, et elektri börsihind on löömas järjekordset rekordit ning õhtul maksab elekter ligi 420 eurot megavatt tunni kohta.
Muidugi võib meedias nalja teha stiilis „vaatame küünlavalgel telekat“, kuid tegelik elu on naljast kaugel. Õues on miinuskraadid, lumi on maas ja pakaseline talv on veel ees. Inimesed ägavad arvete all.
Ja seda kõike lisaks ebasoodsatele ilmaoludele ka „tänu“ Kaja Kallase juhitavale valitsusele ning Euroopa Liidu direktiividele. On ju elektrihinna tõusu sel aastal mõjutanud mitmed tegurid, näiteks süsinikdioksiidi heitkoguste kvootide hinnatõus.