Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Vaat, see on põhimõttekindel lumehelbeke

-
23.12.2021
Lumehelbed
© Scanpix

Tänases meediavalikus võis leida sellise pealkirja: „Hoolimata teemast, mis ühiskonnas kerkib, olen ma alati teisel arvamusel kui paremäärmuslased.“ Tsitaat kuulub näitleja Evelin Võigemastile, kes on mõnele meelde jäänud ka vasakpoolse ideoloogiakõnega „Paneme tule põlema ja näitame, et kapis ei ole kolli“ Postimehe arvamusliidrite lõunal 2016. aastal.

Tema emotsionaalne jutt oli suunatud kriitikana rahvuskonservatiivide suunas, kes hirmutavat rahvast sisserändajatega. Muidugi ei saa näitlejale pahaks panna, et ta ei oma üldist analüüsivõimet ja poliitilist taipu, ega seda teatrikoolis ei õpitud. Nõnda kajab ka nüüdne intervjuu kõmiseva õõnespuiduna.

Kujutate ette? Ükskõik, mis teema või mis seisukoht – mina olen parempoolsetele vastu. Kõlab nagu Kaja Kallase parimaid õpilasi. On ju ka meie häda(pea)minister väljendanud seisukohta, et ta ei astu ainult sellepärast tagasi, sest siis tuleks võimule EKRE.

Või nagu Venemaa president Putin tänasel aastalõpu pressikonverentsil – Venemaa on kõige vastu, mis puudutab USA-d. Isegi kui nad teeksid mingi Venemaale sobiliku käigu.

Peaasi, on omada vaenlast, selles suhtes on nii näitleja Võigemastil minister Kallasel kui diktaator Putinil vähemalt üks ja selge joon. Kuigi see joon ei ole kuigi edasiviiv.

Viis aastat tagasi arutles Evelin Võigemast, et kas Eestile on vaja ühist vaenlast, ühist hirmu. „Kas lahendus on siis selles, et tuleb leida uus vaenlane, kes liidaks kogu rahva.“

Võigemast on selle vaenlase leidnud – ta nimetab neid paremäärmuslasteks. Ei taha mõelda, kuidas elasid temasugused helbekesed üle selle kui vahepeal olid rahvuslikud jõud isegi valitsuses.

Nüüd on neil kindlasti palju rahulikum: tuled on maas, pesu pestakse öösel, teatrisaalid on kinni või pääseb sinna vaid iga paari kuu tagant vaktsineeritult. Vahet pole, mis teema elu põrguks on muutnud, niikuinii süüdistame loomelinnakus limoncellat limpsides selles „paremäärmuslasi“, sest ühine vaenlane on ju leitud.

Kuigi lõpuks tuleb välja, et kolli polnudki kapis. Õieti, et oli küll koll ja kapp ka, aga hoopis teine koll teises kapis.