Laupäeval peeti Tartu ülikooli raamatukogus hariduskonverents “Vaimuvalguse tumealad ehk Eesti kooli ja ülikooli mustad augud”. Konverentsi saab järele vaadata Postimehe vaendusel siit.
Konverentsil võtsid sõna tuntud haridus- ja ühiskonnategelased Jaak Aaviksoo, Silver Kuusik, Loone Ots, Mart Rannut, Olev Träss (Kanada), Maarja Vaino, Jaak Valge ja Ülo Vooglaid. Vaheklippides arutlesid hariduse, kooli ja ülikooli üle sotsiolingvist Martin Ehala, haridusteadlane Tiiu Kuurme, režissöör Katrin Laur, välisüliõpilane Daniil Martikainen-Jarlukovski, eripedagoog Meeli Pandis, üliõpilane Eino Rantanen, pedagoog Tõnu Sepp ja tõlkijast poliitik Toivo Tasa.
Haridusega seotud õigusaktid sisaldavad tihti politiseeritud eesmärke, mille taustal jääb varju õppe kvaliteet ja õpperesultaadid. Konverents on ajendatud Eesti ühiskonna pidevalt suurenevast murest hariduse allakäigu pärast. Eesmärk on lahata hariduse probleeme ausalt, poliitikaüleselt ja mitmest vaatepunktist ning otsida neile ühiselt lahendusi. Teemaringi kuuluvad muu hulgas hariduse olemus, identiteedi kasvatamine, kutseõppe proportsioon, vene kooli lõpetanute vähene eesti keele oskus, hüppeliselt kasvanud Ukraina põgenikest õpilaste arv, kõrgharidusõppe kvaliteet ja ingliskeelestumine ning tungiv vajadus reformida kogu haridustee.
“Haridus on kultuuri funktsioon. Haridusotstarve on ühiskonna kõigil institutsioonidel, mitte pelgalt lasteaial, koolil ja teistel nn lasteasutustel,” kinnitab professor Ülo Vooglaid oma teesides. “Osa meie haridussüsteemi ebatõhusa arengu põhjuseid on seotud vene koolide õpilaste hoiakutega eesti keele ja kultuuri suhtes ning Eesti riiki tervikuna, samuti puudujääkidega vene koolide õppeprotsessis,” arvab Mart Rannut. “Kõrgharidusõpe peab keskenduma eelkõige neile erialadele, mida vajavad Eesti ühiskond ja riik. Õpe peab toetama riiklust ja rahvuskultuuri,” sedastab Jaak Valge.
Konverentsi korraldas EKRE Tartu linna ringkond.