“Vaba sõna” kuritarvitanud Kersti Kaljulaidi ülehindamine ei taha lõppeda

Aastaauhindade andmine väljendab sageli ühe kildkonna arvamust laureaadist, samas kui osal ühiskonnast (sageli suuremal osal) võib asjast olla sootuks teine arvamus.

Nii on ka ametist lahkunud presidendiga, kellele üks seltskond tahab kraapsu teha, samas kui paljudele mõjub selline teguviis nagu punane rätik härjale, sest Kersti Kaljulaid ei vääri nende arvates sellist austust. Nii arvab just konservatiivne osa ühiskonnast.

BNS vahendab: Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit (EPRA) kuulutas tänavuse kommunikatsiooni aastaauhinna laureaadiks president Kersti Kaljulaidi, kes liidu hinnangul on nii oma ametiajal kui ka sellele järgnevalt aktiivse kommunikatsioonitegevusega aidanud fookuses hoida Eesti ühiskonnale olulisi väärtusi ning teinud seda selgelt ja jõuliselt.

“Eesti presidendi ametiga kaasas käivas tööriistakastis ongi praktiliselt ainult kommunikatsioonilahendused, sest sõna võim on ta ainuke võimuhoob. President Kaljulaid kasutas seda võimu Eestis ja laiemalt maailmas silmatorkavalt väärtuspõhiselt, mõjusalt ja omakasupüüdmatult, jättes sellega sügava positiivse jälje nii meie igapäevaellu kui ka neisse ootustesse, mis vabariigi presidendile meie ühiskonnas nii praegu kui edaspidi kehtivad,” põhjendas otsust EPRA president Margus Mets.

Liidu arvates väärib tunnustust ka president Kaljulaidi tegevus nii kodumaises kui rahvusvahelises meedias Eesti riigi kuvandi kaitsja ja hoidjana ka siis kui mõnede teiste riigijuhtide sõnad ja teod riivasid ühiskonna enamiku õiglustunnet.

Just Kersti Kaljulaid riivas nii sõnas kui tegudes ühiskonna õiglustunnet, kui ta mõistis süütuse presumptsiooni eirates kohtuväliselt süüdi ühe ministri ja pidi hiljem selle tõttu vabandama. President oli kogu oma valitsemisaja vaid ühe leeri riigipea, vastandudes selgelt EKRE osalusega Jüri Ratase teisele valitsusele ja toetades otseselt opositsiooni.

President tunnistas ka rahvusvahelises meedias, et vihkab osa ühiskonnast, rääkimata sellest, et juba ametisse astudes vastandas ta ennast religioonist lugu pidavatele inimestele. Viis aastat ühiskonda lõhestanud inimene on saanud Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidule siiski kuidagi armsaks.

Kaljulaid jäi paljudele meelde ka poliitturismiga üle maailma, mistõttu ei saa tema tegevust kuidagi omakasupüüdmatuks pidada, tema “väärtuspõhisus” aga kannab selgelt vasakliberaalset ideoloogiamärki.

Kersti Kaljulaidi eemalejäämine teisele ametiajale kandideerimisest näitas selgelt, et tema positsioon ühiskonnas on nõrk, toetudes peamiselt inimestele, kes on “kahesajatajate” moodi globalistliku mõttelaadiga. Kui kommunikatsioonijuhid teda auhinna vääriliseks pidasid, on see nende arvamus. Kogu ühiskond nii ei arva, muidu poleks fraasil “Sõna on vaba” küljes küünilis-satiirilist mekki.

UU