20.10.2015
riigipiir
Tartu Ülikooli professor ja Vabaerakonna juhatuse liige Jüri Saar ütles teisipäeval ETV saates “Vabariigi kodanikud”, et piirilepingut ei saa enne sõlmida, kui pole selgeks räägitud, miks Venemaale ikkagi Tartu rahuleping ei meeldi, vahendas BNS.
Tartu rahuleping sätestab, et Vene riik tunnustab Eesti riiki eraldi riigina igaveseks ajaks igavesti.
Piirileppe vastane Saar selgitas, et üks põhilisi argumente piirileppe sõlmimise kasuks oli varem Venemaa areng teatud suunas, et Venemaa järjest vähem arvestab sellega, kuidas Lääs tema tegemistesse suhtub.
Saar nentis, et ta tahaks Venemaa poolt kuulda märksa selgemaid seisukohavõtte selle osas, miks neile Tartu rahu ikkagi üldse ei meeldi.
“Kui on kaks sõltumatut riiki, mõlemal on oma ajalugu, ja üks riik ütleb, et minu sünnitunnistus on Tartu rahu [—], et mispärast see teine riik peab kogu aeg ütlema, et ei ole. See ei ole mineviku erinev tõlgendamine, vaid see ulatub olevikku ja sealt kaudu ka tulevikku. Ma tahan, et see saaks kuidagi selgemaks,” lausus ta.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Jüri Luik kinnitas aga, et tema seisukoht ei ole Eesti-Vene piirileppe kohta muutunud alates 1992. aastast, mil algasid läbirääkimised nii piirileppe kui ka vägede väljaviimise üle. Ta lisas, et juba 1995. aastal tegi Andres Tarandi juhitud valitsus põhimõttelise avalduse, et Eesti ei taotle tagasi füüsilisi Tartu rahu alasid.
Välispoliitika instituudi juht Lauri Mälksoo leidis aga, et ilmselt meie süda jääbki seni valutama, kuni Venemaa ei ole päris demokraatlik riik. Mälksoo arvas, et kui me lükkame mingeid asju edasi, siis peame suutma oma liitlastele selgitada, miks me midagi teeme.
Vabaerakonna fraktsiooni nõunik Sergei Metlev leidis, et piirilepet on praegu rohkem vaja Venemaal kui Eestil.