27.03.2021
Vihakõneseadus sulgeb suud.
Vähesed vaidlustaksid selliste seaduste vajadust, kui need oleksid suunatud just nende vastu, kellelt reaalseid hirmutegusid võib oodata. Aga ei – Lääne-Euroopa kogemused on näidanud, et vihakõneseaduse mõjuala ning kaitstavate ringi laiendatakse pidevalt ning siis lööb see juba igaühe pihta.
Seda, et vaenukõneseadust on vaja ainult vasakpoolsetele ja liberaalidele, näeb ka Eestis selgelt ära – on seltskond, kes kibeleb seda inkvisitsioonilõkkena ära kasutama. Sinna kuuluvad kõigieestlased, ellgeebeeteelased, marufeministid, libainimõiguslased ja teisedki, liberaalsetest ja vasakpoolsetest poliitilistest erakondadest rääkimata.
Esimene tõestus oli mullu suvel, kui BLM maailmas tänavad rahutustesse paiskas – siis ilmusid ka Eestis välja “vihased valged vasakliberaalid”, nagu neid nimetas mustanahaline Abdul Turay ja kes kogu üritust karmilt kritiseeris, öeldes, et siia pole põhjust nii kahtlase seltskonna ideoloogiat tuua.
Ometigi rääkis too seltskond sellest, et Eestis olevat rassism, et valgete eurooplastena oleme me osalised kolonialismi kuritegudes ja siin elav afroameeriklane Jesse Walker hoiatas koguni, et ka Eesti politsei olevat “bastards“, ainult me ei saavat sellest aru.
Ilmselgelt hakkavadki taolised vasakliberaalide ühendused agressiivselt kirgi selliste teemadega üles kütma, et keegi neile vastu vaidleks ja siis saab juba öelda – näete, rassistid eitavad Aafrika vastu sooritatud kuritegusid, see on ühe kogukonna vastu suunatud ksenofoobia ja rassism. Sama võidakse öelda ka nende kohta, kes ei soovi suuri homoparaade tänavatel näha – näete, homofoobid, ühe sihtgrupi vastu vaenulikud.
Meil oli kunagi juhtum, kus bussijuhil tekkis konflikt tema selja taga valjusti telefonis rääkiva mustanahalisega – too häiris juhi tööd, aga kogu juhtum keerati rassismiks ja juht vallandati ka ilma vaenukõneseaduseta. Uued Uudised kirjutasid Mustamäel naisi ahistanud mustanahalisest – ka seda sündmust saab lihtsalt rassismiks muuta, sest liberaalses ühiskonnas on juba õige see, kelle nahavärv pole valge.
Mustanahalised ja teised migrandid, samuti muud vähemused on juba ammu ära õppinud selle, et ka olmekonflikti saab enda kasuks keerata, kui öelda, et teine pool tegi rassistlikke või homofoobseid vihjeid, kuigi põhjus on milleski muus – ja neid usutakse. Vihased valged vasakliberaalid õpetavad neid kõiki lahkhelisid ahistamise ja diskrimineerimisena esitama.
Muidugi võib ju selliseid “vihakuritegusid” uurida ja tõde välja selgitada, aga kui palju läheb selleks politsei töötunde – nagu Mary Krossi vale puhul. Korravalvuritel on küllaga muudki teha, alates roolijoodikutest ja kihutajatest kuni narkoärikate ja mõrtsukateni, selle asemel, et uurida, kas neegrile ikka öeldi “neeger”.
Päris kindlasti hakkab kogu vasakliberaalne seltskond vaenukõneseadusest innustatuna otsima “vaenukõnet” ja kui ei leia, siis seda provotseerima – vaadakem kasvõi neid, kes üritavad tõrvikurongkäiku segada; kes noorsotside geimiitingul vastuprotesteerijatele kallale läksid; kes rändepakti vastase miitingu vastu lapsevankrirünnaku sooritasid; isegi need, kes marssidel karjuvad, et nende keha on nende oma, ootavad, et keegi vastu vaidleks ja siis talle küüned näkku lüüa, väites hiljem, et “paha” ründas nende vähemusgruppi.
Vaenukõneseadused ei tööta kahesuunaliselt – ainult vähemused saavad proteste ja kuriteoteateid esitada, omades samas ise õigust “vihakõnelejaid” kuidas tahes nimetada. Võtame kasvõi kurikuulsa Mikk Pärnitsa, kes sai auhinna vägivallaennetuse eest, aga ise soovis samas avalikult vanemate inimeste surma.
Kui vaenukõneseadus Eestis läbi läheb, saavad selle enda käsutusse ennekõike vasakliberaalsed koputajad – sest neid toetab liberaalne ideoloogia konservatiivide-vastasuse, uuseuroopalike väärtuste ja totalitarismiihalusega.