Vaenukõneseadust veel pole, aga sihik on juba paigas

Lääne-Euroopa kogemus näitab, et nn vihakõneseaduste peamine fookus on sellel, et põlisrahvad ei kritiseeriks migrante ja rändepoliitikat ning traditsionaalse ühiskonna toetajad ei saaks vastu hakata agressiivsete “uusväärtuste” pealetungile. Üheski teises suunas sellised seadused ei mõju ja sinnapoole neid ei rakendatagi.

Eestis veel vaenukõneseadust pole, aga selle mõju juba on, kasvõi Facebookis, kus tsenseeritakse peamiselt konservatiivse maailmavaatega postitusi – seda ilmselt juhul, kui tsenseerijad on Delfi “faktikontrollijad”, tehisintellekt võtab maha ka teisi, sest tema intellekt tundub olevat napp kirvemehe oma. Küll aga on liberaalide leerist kostvate rõõmupurtsatuste järgi näha, et suudesulgemist oodatakse just rahvuslik-konservatiivse seltskonna osas.

Vaenukõneseadusest polegi midagi muud oodata kui sõnavabaduse veelgi suuremat piiramist konservatiivsel suunal. Eesti venekeelse meedia kommentaariumis käib samas räige eestlastevastane vihaõhutus, aga seda pole Eestis kunagi takistatud ning sinna keskkonda ei julge nina pista ei veebi- ega päriskonstaablid. Venelased on temperamentsemad ja agressiivsemad, nad pole nii seaduskuulelikud nagu eestlased (nad on siiski võõras riigis) ja riigivõim tegelikult kardab neid – järsku teevad uue pronksiöö. Nemad võivad “viha õhutada”.

Sestap toda seltskonda ei puudutata praegu ega hakka puudutama ka vaenukõneseadus. Venelased võivad lisaks ka samasoolisi pederastideks sõimata ja ka siis ei puutu neid keegi, eestikeelses keskkonnas tähendaks see juba praegu “tühistamist”. Väidetavalt ei sõida mustad Tallinnas ka nende bussidega, mis tulevad ja lähevad venekeelsetesse piirkondadesse – venelased on eestlastest ka rassistlikumad, aga taas ei julge keegi venelast puutuda, kui too just aafriklast läbi ei kolgi.

See valikuline tsenseerimine on tuttav kogu Lääne-Euroopast – kes on massimigratsiooni vastu, tembeldatakse kohe “paremäärmuslaseks”, nagu ka need, kes astuvad välja “uusväärtuste” vastu. Päivi Räsanen sattus kohtu hammasrataste vahele maailma ühe vanima pühakirja tsiteerimise pärast, aga ega vastaspoolt keegi puutu – Eestiski pole oodata, et riigivõim peaks vihaõhutuseks suvisel geiparaadil kantud loosungit üleskutsega rüvetada abielu pühadus.

Vihakõneseadused ei astu kunagi Euroopa moslemikogukondadesse, kus hidžaabis naised jooksevad ka tegelikult rusika ja pliidi vahel, kus moonutatakse tütarlaste suguelundeid, toimuvad “aumõrvad” jne – naisõiguslased materdavad samal ajal eurooplastest mehi soolise palgalõhe ja džentelmenliku ukseavamise pärast. Tsenseerimine toimub ainult ühes, euroopalikus keskkonnas. Mustade rassismi valgete vastu ei peeta isegi mitte rassismiks, rassistid olevat ainult valged ja seega vihakõne mõiste mustadele ei laiene.

Vähemalt Eestis pole seni vaenukõneseadust vaja läinud – meil said ukrainlasi ähvardanud venelased karistatud ka juba kehtiva seadusandlusega. Samamoodi said piirid paika pandud Gazat toetaval miitingul, kus oli väljas palestiinlaste loosungi “Juudid merre!” uusversioon “Jõest mereni!”

Kui vihakõneseadust üldse luua, siis peaks see olema kõikehõlmav, selline, mis paneks sõnu valima ka Kaja Kallase ja Jürgen Ligi, Eduard Odinetsi ja Karmen Jolleri, LGBT ja radikaalfeministid, sisserändajad ja igast rassist inimesed – praegu käib mäng ainult ühe värava ümber. Vihaõhutus aga on enamasti kahesuunaline – nagu homofoobia versus “Me tahame ka abielupühadust rüvetada”.

Ennekõike aga tuleb austada sõnavabadust kui demokraatia alust ja igasugused tsensuuriseadused üldse menetlusest maha võtta.

Uued Uudised