06.11.2024
Ainult leiba veel saabki…
Kuivad statistilised arvud näitavad, kuidas Reformierakonna valitsedes on sotsiaalne ebavõrdsus riigis kasvanud ja “teine Eesti” on vajunud vaesuse sohu.
Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses 20,2 protsenti ja absoluutses vaesuses 2,7 protsenti Eesti elanikkonnast.
Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 274 800 inimest. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli alla 807 euro kuus.
2023. aastal koges suhtelist vaesust 71 protsenti üksi elavatest 65-aastastest või vanematest, üksikvanemaga leibkondadest elas suhtelises vaesuses 30,5 protsent.
Suhtelise vaesuse määr on Ida-Virumaal 35 protsenti ja Lääne-Virumaal 29,2 protsenti ehk üle kahe korra suurem kui Harjumaal ja Raplamaal, kus see on vastavalt 15,5 ja 14,1 protsenti, suhtelise vaesuse määr kasvas pealinnast vaadatuna kaugeimates Eestimaa nurkades: Ida-Viru maakonnas 3,5 protsendipunkti, Võru maakonnas 3,4 protsendipunkti ja Saare maakonnas 0,4 protsendipunkti.
Absoluutset vaesust koges 2023. aastal ligi 36 400 inimest. Absoluutne vaesus näitab kui suur osa ühiskonnast ei ole võimeline end ära elatama. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 338 eurot ehk madalam kui arvestuslik elatusmiinimum.
Inimeste enda poolt tunnetatav ilmajäetus ehk nende inimeste hulk, kes ei saa endale lubada mitmeid ühiskonnas laialt levinud hüvesid, kasvas sellel aastal 1,5 protsendi võrra. 2024. aastal tunnetas ilmajäetust 7,7 protsenti elanikkonnast ehk ligi 104 700 inimest.
2024. aastal tunnetas ilmajäetust iga neljas üksikvanemaga leibkond ehk 25,3 protsenti ja ligikaudu iga kaheksas üksi elav 65-aastane või vanem inimene ehk 12,8 protsenti. 34 protsendi võrra kasvas ilmajäetuse tajumine 2024. aastal just üksikvanemaga leibkondades, märkimisväärselt ka vähemalt kolme ja enama lapsega leibkondades ning vanemaealiste paaride hulgas.
Hinnangud põhinevad 2024. aasta Eesti sotsiaaluuringu andmetel. Uuringus osales 5515 leibkonda. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsiti 2024. aastal 2023. aasta sissetulekute kohta. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks. Sotsiaaluuringut korraldatakse ühtse metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. (BNS)