Pärast Värska Südamekodu ja Tabasalu Pihlakodu juhtumeid ei saa enam kuidagi öelda, et vägivald Reformierakonnaga seotud hooldekodudes oleks mingid erandlikud juhtumid, nagu ka ei saa enam öelda, et riigiasutused oleks midagi teinud nende ennetamiseks ja ärahoidmiseks – nüüd on selge, et tegu on üldise hävitusliku kaosega ja justiitssüsteem mingitel põhjustel ei sekku.
Eesti Ekspress kirjutab taas, seekord Valkla Südamekodust: “Dementsusega naine peksti hooldekodus koomasse ja ta suri. Süüdi pole keegi.”
See ei saa enam olla juhus. See näitab, et paljud Eesti hooldekodud ongi vägivallapesad, kus vanurite heaolu, turvalisus ja isegi elu ei loe midagi. Mingit eutanaasiaseadust pole vajagi, see värk tehakse “südame- ja pihlakodudes” suurema kärata ära.
Eriti võigas on riiklike institutsioonide reageering. Justiitsminister ütleb otse Riigikogu ees, et tema ei saa sekkuda ja see kõlab üsnagi vägivalda soodustavalt. Prokurör räägib juttu, mis sarnaneb anekdoodile Briti naispolitseinike instruktaažist, kus naiskorrakaitsjale soovitatakse vägistajale alla jäädes lõdvestuda ja üritada naudingut saada.
Võigas on ka see, et need ametnikud ei saa ise arugi, kui ebainimlikult nad käituvad ja väljenduvad. Isegi kui rahvas on Pihlakodu juhtumist raevus, ei astu keegi tagasi ja juhtumeidki uuritakse vaid siis, kui surve juba liiga suureks muutub.
See ei ole enam meie riik, see on õudusunenägu. Milleks meile kaitsekulutuste tõstmine, kui vananedes tapetakse meid hooldekodudes nagunii? Kusjuures reformierakondlikes hooldekodudes, sest seal liiguvad suured rahad…
Uued Uudised