Väide, et Poola ja Ungari paiskasid EL-i poliitilisse kriisi, on vale – sinna viis liidu ebademokraatlikult survestav Brüssel

Kogu liberaalne meedia karjub justkui ühest suust: “Ungari ja Poola veto paiskas bloki poliitilisse kriisi”, mis on täiesti vale, sest hoopis Euroopa Liit on ennast nurka värvinud.

Brüssel teadis täpselt, et Ungari ja Poola ei lase oma suveräänsusega mängida ja et neil on õigus eelarve vetostada – ometi jätkas EL oma mänge lootuses, et need kaks riiki annavad järele. Nüüd, kui selgus, et ega anna küll, on kisa lahti ja kõlavad süüdistused EL-i laostamises.

Kahekeelne on see EL-i enda hiljutise ülestunnistuse valguses, et migrandid pole Euroopas integreerunud ega tahagi seda teha – selle eest on Poola ja Ungari kogu aeg hoiatanud ja sel põhjusel on nad ka migrantidest keeldunud. Ja on õigesti teinud, sest neil puuduvad Saksamaa, Rootsi, Prantsusmaa ja teiste Lääne-Euroopa riikide probleemid. Migrantide tõrjumine on üks Brüsseli etteheidetest.

On teada, et Poola ja Ungari on konservatiivsed perepoliitikas, kus nad ei tunnista LGBT ja homoagenda agressiivsust ning Poola on otsustanud oma sotsialismiaegset kohtusüsteemi reformida – need on riikide suveräänsed otsused. Riikide liit ei saa ega tohi ühisrahastust siduda sellega, mida riigid kodus teevad.

Ometigi kõlavad süüdistused nagu “Jätta kogu Euroopa viimaste kümnendite rängimas kriisis kogu kriisirahastusest ilma on vastutustundetu” (Manfred Weber) ning “Viivitamiseks ei ole mingit õigustust, nii et ma kutsun kõiki EL-is oma kohust täitma. Praegu ei ole aeg vetodeks, vaid tuleb tegutseda tõrgeteta ja solidaarsuse vaimus” (Michael Roth).

Euroopa Liidu enda poolt on ülimalt vale siduda kriisimeetmeid mingite õigusriigi põhimõtetega liberalismi arusaamade valguses, kui Lääne demokraatias valitseb arvamuste paljusus ehk pluralism. Kriisiaegne ühisrahastus peaks just olema puhas ideoloogilisest survest.

Kui praegu pole aeg vetodeks, siis pole aeg ka ebademokraatlikuks surveks. Brüssel lootis lihtsalt kriisiolukorda ära kasutada, panna hädas riigid jõhkrale survele alluma ning kui Poola ja Ungari sellisele sigadusele vastasid, on lahti variserlikult südametunnistusele koputav hädakisa.

Euroopa Liidul on ainsaks reaalseks võimaluseks ühisrahastamine oma ideoloogilistest rünnakutest lahti siduda.