Väike-ettevõtjad on nördinud: peaminister Kaja Kallas ei soovi nendega rääkida

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) kurdab oma avalikus pöördumises peaminister Kaja Kallase poole, et valitsusjuht ei soovi enam kriisist väljapääsu otsivate ettevõtjatega suhelda, samas kui ettevõtjate põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi on piirangute seadmisega tugevasti  kahjustatud.

“Pöördume teie poole väike- ja keskmiste ettevõtjate nimel. Teeme seda seekord avalikult ja meedia  kaudu, sest meie senised pöördumised on jäänud ilma sisulise tagasisideta,” märgib EVEA ning lisab, et eelmisel kevadel eriolukorras ja praeguses meditsiini-hädaolukorras seatud ettevõtluse piirangute ja  sulgemiste tulemusena on suur osa Eesti ettevõtlusest saanud tugevasti kannatada – langenud on ettevõtete käive ja kadunud paljud töökohad. Eriti raskelt on pihta saanud turismi- ja teenindussektor  ning viimastega otseselt või kaudselt seotud tegevusvaldkonnad.

“Ei saa aga märkimata jätta, et ka  paljudes teistes valdkondades on ettevõtted kaotanud võimaluse tegutseda ning seeläbi on kadunud sissetulek. Valdav osa ettevõtjaid on suhtunud ja suhtub ka täna olukorda kõrge vastutustundega ning on pidevalt  otsinud parimaid lahendusi kontaktide vähendamiseks ning erinevaid võimalusi töökohtade ja  äritegevuse säilitamiseks. Paraku oleme tänaseks jõudnud faasi, kus ettevõtete jaks on lõppemas ning  tuleb teha kiired ja rasked otsused,” seisab pöördumises.

EVEA kinnitusel on üheselt selge, et ettevõtjate põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi on piirangute seadmisega tugevasti  kahjustatud. “Rõhutame, et riik ei saa panna piirangutega seotud kulu ning kahju ettevõtjate õlgadele – ettevõtjate põhiõiguste riivega peab kaasas käima selle piirangu rakendamisega seotud kulude õiglane hüvitamine ettevõtjale riigivastutuse seaduse alusel.”

EVEA-le teeb peamiselt muret, et Eestis puudub ministeeriumide- ja sektorite ülene „üle platsi“ koostööplatvorm riigi ja ettevõtjate esindusorganisatsioonide vahel, mis oleks eriti vajalik COVID-kriisi mõjude tõhusaks  leevendamiseks, aga ka edaspidiseks kaasavaks ja läbipaistvaks poliitika kujundamiseks. “Oleme palunud teid seda tekitada, kuid me ei ole sellele ettepanekule tagasisidet saanud. Olete loomas lobistide jaoks reegleid, mis on küll samuti vajalik, kuid see ei asenda reaalset kaasamist ja osalusdemokraatiat,” pöördus EVEA peaministri poole.

EVEA kinnitusel ei ole väikesed ja keskmised ettevõtjad, kelle osakaal tegutsevate ettevõtete hulgas on 99,9 protsenti ja erasektori tööhõives ligi 90 protsenti,  Eestis seni kaasatud ametliku sotsiaalpartnerina ning tööturu  osapoolena kolmepoolsetel läbirääkimistel, mis on Euroopa Liidus erandlik olukord.

Järjest enam ning eriti viimase aasta jooksul ei järgi valitsus EVEA hinnangul õigusloomeprotsessis „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ ja „Kaasamise head tava“. Huvigruppide, sealhulgas ettevõtlusorganisatsioonide kaasamise protsess on näiline,  pealiskaudne ja kiirustav. Võimatu on anda seaduseelnõudele sisulisi kommentaare  mõnepäevase etteteatamisega. Veel vähem nende üle arutleda. Aina massiivsemaks muutuv  „kiireloomulisus“ ja „kobareelnõude“ koostamine on lubamatu. Kiireloomulised ja/või  kobareelnõud peavad olema äärmiselt kaalutud ning selline õigusloome erandlik, mitte valdav  praktika,” märkis EVEA.

“Õigusaktide eelnõude väljatöötamisel jäetakse sageli arvestamata ettevõtlusorganisatsioonide ja  erialaliitude arvamused ja ettepanekud ning toimub vaid näiline kaasamine. Eriti puudulik on  kaasamine olnud COVID-kriisiabimeetmete ja majanduse taastekava väljatöötamisel EL-i  taastevahendite kasutamiseks. Selle tulemusena ei ole seni paljud kriisis raskelt kannatanud  ettevõtlusvaldkonnad või ettevõtjate kategooriad kriisituge saanud või on olnud selle toe ulatus  ebaproportsionaalselt väike. Ka 2021. aasta lisaeelarves ettenähtud töötukassa ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)  toetusmeetmed on disainitud ebaõiglaselt ning ei hõlma paljusid kriisis raskelt kannatanud  ettevõtjaid,” leiavad ettevõtjad.

Nende hinnangul jätavad õigusaktide eelnõudele koostajad sageli tegemata mõjuanalüüsi või tehakse seda kiirustades ja pealiskaudselt, jättes ettevõtjate tegelikud kulud arvestamata. Sageli jäetakse ettevõtlussektori kulud täiesti tähelepanuta või koormatakse  ettevõtjaid/tööandjaid täiendavate, prognoosimatute kuludega.

“Ereda näitena sellisest  praktikast on sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõu 347SE ning ilma igasuguse mõjuhindamiseta tööandjatele pandud karantiini-haiguslehtede hüvitise maksmise kohustuse hilisem, küüniline ja jõhkralt hea õigusloome tava eirav ümbertõstmine teise eelnõusse, millega karantiinihüvitised võrdsustati haigushüvitistega ja asetati sellega koroonakriisi ohjamine suures  osas tööandjate õlgadele. Ettevalmistamisel on veel rida eelnõusid, mis ebaproportsionaalselt koormavad ettevõtjaid või spetsiifiliselt väikeettevõtjaid või asetavad neid ebasoodsasse  olukorda,” seisab pöördumises.

EVEA kinnituse on olukord ettevõtjate jaoks muutunud talumatuks ning selle peamiseks põhjuseks on kiires tempos taandarenev õigusloome kultuur ning üha suurenev õigusselgusetus. Sellises õigusruumis pole ettevõtjatel võimalik teha plaane ja vastu võtta otsuseid, st säilitada töökohti ja panustada riigi arengusse.

“Endise Euroopa Parlamendi liikmena kindlasti teate ja hindate Euroopa Liidu poliitika üht läbivat joont ehk kaasamist ning seetõttu usume, et peaministrina peate oluliseks rakendada seda euroopalikku tava ka Eestis. Tuletame ka meelde, et õiglase õigusloome tagamiseks on vajalik viivitamata kehtestada Euroopa Komisjoni tungivalt soovitatud igakordne kohustuslik ennetav mõjuanalüüs kavandatava õigusakti võimalikust mõjust väike- ja keskmistele ettevõtjatele ehk „VKE-test“,” märgib EVEA.

Ettevõtjad soovivad pidada peaministriga dialoogi. “Peaminister, rääkige ettevõtjatega! Me ei pea silmas üksikuid „lobiste“ või erakonna sponsoreid, vaid suurt osa majandust esindavaid organisatsioone. Mõistame, et olete väga hõivatud. Kuid te kindlasti teate, et riigi rikkus, mida jagatakse ümber riigieelarvega, tekib ettevõtlussektoris. Ei ole võimalik säilitada, kaugeltki luua töökohti, sealhulgas avalikus sektoris, ilma et säiliksid ja kasvaksid erasektori tööandjad – nii  väiksed kui suured. Leidke nende jaoks aega, et paremini mõista nende muresid ja vajadusi ja teha  otsuseid, mis on kasulikud nii riigile kui ettevõtjatele,” rõhutavad ettevõtjad.

EVEA avaldas soovi juba lähiajal peaministriga ja peaministri büroo ametnikega kohtuda, et arutada kujunenud olukorda lähemalt, esitada omapoolseid ettepanekuid ning leida  võimalused vajalike muudatuste tegemiseks. “Usume kõiki asjaosalisi mõistvat, et oleme kriisi lahendamisel ühes paadis ning peame tegema igakülgset  koostööd, eesmärgiga tagada nii koroonakriisi ajal kui ka selle järel töötajate heaolu, ettevõtjate  jätkusuutlikkus ja riigikassa täitumine,” seisab pöördumises. (BNS)