04.07.2022
Võõrvõimu sümbol Tallinnas.
Vaimulik ja veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri kirjutab oma portaalis sellest, kuidas nn vene õigeusu kiriku kritiseerimise käigus tahetakse liberaalsed päitsed pähe panna kõigile kirikutele ja religioonidele.
“Väljaanne Postimees kutsub oma 3. juuli juhtkirjas riiki poliitilistel kaalutlustel sekkuma kirikuasjadesse. Sihikule on võetud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK), mis on koos luteri kirikuga (EELK) liikmearvult üks suurematest usuühendustest Eestis.
See on sisuliselt üleskutse allutada kirikud sekulaarse riigi agressiivsele tahtele. Ettekäändeks on Ukraina küsimus, aga asi läheb palju, palju kaugemale. Kuigi juhtkirjas märgitakse, et «kiriku sulgemine või reformimine riikliku sunniga võib olla vastuolus inimeste õigusega kuuluda kogudusse ja järgida oma usulisi tõekspidamisi», esitatakse järgnevalt mitu mõtet, mis justkui õigustaks riikliku sunni või vähemalt suuniste rakendamist nii MPEÕK kui vajadusel ka teiste kirikute suhtes.
Postimees: «Ise küsimus, kui mõni kirikutest hakkaks tegelema poliitikaga. Siis on riigil küll õigus nende tegevust takistada.» – Kirikud on juriidiliselt võttes kodanikuühendused, mis võivad sama palju «poliitikaga tegeleda» ehk ühiskonna asjades kaasa rääkida kui mistahes muud ühendused, loomulikult kehtiva õiguse raames. Poliitikas osaleda saavad siiski vaid üksikisikud, erakonnad ja valimisliidud.
Postimees: «Kindlasti peab viha- ja sõjaõhutamise suhtes silma peal hoidma kaitsepolitsei, olgu tegu siis millise konfessiooniga tahes.» – Vihaõhutamiseks saab tänapäeval nimetada ükskõik milliste seisukohtade väljendamist, mis ei ühti globalistlik-progressiivse kursiga. Kirik ei ole nõus muutma oma «putinistlikku» arusaama abielust? Ei austa naiste õigust «otsustada oma keha üle»? Taunib uhkuseparaade? Kinni panna! Likvideerida! Ja pange tähele, et nüüd ei käi jutt enam MPEÕKst, vaid kõigist konfessioonidest!
Postimees: «Kõik see ei tähenda, nagu poleks Eesti riigil ja ühiskonnal mingit võimalust mõjutada, kuidas õigeusk Eestis areneb.» – Eesti riigi ja ühiskonna asi pole mõjutada mitte ühegi kiriku arengut. See on eksklusiivselt kiriku liikmete asi.
Postimees: «Nii nagu vene lapsevanemad on hakanud eelistama eestikeelset kooli, tuleks jõuda ka selleni, et õigeusklikud, rahvusest hoolimata, hakkaksid eelistama eestimeelset, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut.» – Põhiseaduses on sätestatud, et riigikirikut ei ole. Ei ole riigi ega valitsuse rahastatud meedia asi dikteerida, millisesse kirikusse inimesed peavad kuuluma.
Esialgu on tegemist kõigest Postimehe juhtkirjaga, aga nähtavasti süvariigis juba hautakse mõtteid, kuidas Ukraina küsimuse kattevarjus saaks riik nt kooseluseadusele või «naiste õigustele» või muudele taolistele asjadele vastu seisnud kirikud tasalülitada, et ei oleks enam vihaõhutamist, «poliitikasse sekkumist» ja mistahes muud laadi vastuhakkamist progressiivsele ideoloogiale. Kas poleks armas, kui Eestis tegutsevate kirikute esindajad «õnnistavalt toetaksid» Eesti Vabariigi poliitilist kurssi?
Minu hinnangul on kõnealuse juhtkirja näol tegemist agressiivseima rünnakuga Eesti kirikute vastu alates Nõukogude ajast. Ukraina teemaga saab inimesi manipuleerida ja teatud kirikute vastu üles ässitada. Asjakohane näide leidub kohe sellesama juhtkirja kommentaariumis, kus kodanik Indrek Park kirjutab järgmist: «Koera saba ei raiuta jupphaaval. Miks me riigina nii arad oleme? Kuritegelikku režiimi teeniv vene kirik tuleb üle võtta nagu ukrainlasedki tegid või siis lihtsalt kinni panna. Putinistlike pappidega tegelemiseks on kaitsepolitsei. Oleks tore, kui saaks ka selle Riigikogu hoone ees oleva õudse kummuti kivihaaval lahti võtta ja Venemaale tagasi saata.»
1920. aastatel kõlasid samuti üleskutsed lammutada Toompeal asuv Neeva Aleksandri katedraal kui venestamise sümbol. President Pätsi ajal taheti riigi esindusliku paraadväljaku rajamise huvides lammutada Tallinna Jaani kirik. Mõlemad pühakojad seisavad Tallinnas oma kohal tänini, aga vabariik hävis ja see taastati alles pärast pikka okupatsiooniaega.
Olen aru saanud, et neid kodanikke, kes tunnevad «vene kiriku» vastu viha, on omajagu. See viha kandub üle isegi Kreekast pärit ortodoksi ikoonide vastu, mille kohta üks kirikuasjadega mitte eriti kursis olev inimene märkis, et kogu maailm on praegu selliste ikoonidega sõjas. Progressiivsed sekularistid või lihtsalt kirikuvastased jõmmid alustavad oma ebapüha ristiretke MPEÕKst, aga peagi on järg ka EELK ja teiste konfessioonide käes. Kui need just allaandmise märgina vikerkaarelippu ei heiska, mis lükkaks arveteklaarimise mõneks ajaks edasi.”