06.04.2021
Jüri Ratas sai “lamemaalaseks”, sest hakkas AstraZenecat kartma. Pilt on illustratiivne.
Riigikogu esimees Jüri Ratas teatas täna, et lükkab oma vaktsineerimise edasi ja mõned tunnid hiljem tuli uudis – Euroopa Ravimiameti (EMA) kõrge ametnik ütles teisipäeval avaldatud usutluses, et AstraZeneca koroonavaktsiinil ja veretrombide tekkel on seos.
Delfi kirjutas täna: “Ratas oleks pidanud saama AstraZeneca vaktsiini, mida on viimasel ajal seotud üksikute noorte inimeste tromboosijuhtudega.”
Ju siis sai ekspeaminister Euroopa Ravimiameti uudisest õigel ajal teada. Kogu see lugu aga paneb vaktsiinivastasusele teise pilguga vaatama. Seda enam, et pühadeaegne massivaktsineerimine näitas vähest huvi kaitsesüstimise vastu ja ilmselt peegeldas ka hirme.
Vaktsiinivastasus võib tekkida pelgalt psühholoogilisest tõrkest – paljudel inimestel on tervisehädad ja tahtmatult tekib pähe mõte, et mis siis, kui just minul see tromb kusagil organismis tekib.
Lisaks sellele on meedia üles keerutanud tohutu vahu erinevate vaktsiinide kohta käivate kahtluste osas, alates AstraZenecast ja lõpetades Sputnik V-ga. Enamik inimesi ei saa enam millestki aru või vastupidiselt, mõistavadki, et vaktsiinide loomisel käib pandeemia peatamiseks tohutu kiirustamine ja seetõttu ei pruugi need sajaprotsendiliselt ohutud olla.
Ka teaduslik meditsiin on vaktsiinihirmude hajutamisel olnud käpardlik – tal pole lihtsalt oskust avalikkusega suhtlemisel – ning nende sageli vastuolulised selgitused pigem tugevdavad kui vähendavad neid hirme. Kommunikatsioon on lihtsalt kehvapoolne.
Kogu Eesti ühiskond on niigi lõhestunud ja koroonateema on seda lõhestatust veelgi süvendanud. Vaktsiinivastaseid sõimatakse lamemaalasteks – kahtlemata on nende seas vandenõuteoreetikuid ohtralt – enamiku inimeste kahtlustustel on siiski põhi all, kuid neid lüüakse samamoodi risti.
Uued Uudised leiavad, et vaktsineerimine on õige ja vajalik, kuid samas ei tohiks lamemaalasteks sõimata neid, kes kahtlevad selle ohutuses, sest põhjust kahtlustusteks on omajagu. Nagu tõestas just Jüri Ratas. Ka kultuuriminister Anneli Ott pole veel ennast vaktsineerinud, kuid on valmis vaktsineerima võib-olla muu vaktsiiniga kui AstraZeneca, vahendab ERR.