„Valeinfoga“ võitlev Saksamaa loob aktiivset jälgimisühiskonda – just nagu ammustel Stasi aegadel

Kolmapäeval toimunud Saksamaa liidumaade siseministrite kohtumise peateemaks oli aktiivsema jälgimisühiskonna loomine ja veelgi aktiivsem „valeinfoga“ võitlemine.

„Me vajame rohkem meetmeid eksitava ja tõendatud valeinfoga võitlemiseks,“ teatas Baieri liidumaa siseminister Joachim Herrmann (CSU). Ta nõudis, et edaspidi tuleks kontrollida sotsiaalmeedia kasutajate identiteeti ja lubada neil luua konto vaid oma õige nimega, mis lõpetaks anonüümsete kontode võimaldamise. Lisaks tuleks Herrmanni sõnul luua iga konto sisust nn dekrüpteeritud prügimägi, mida saaks kasutada sotsiaalmeedia kasutajate vastu esitatud süüdistuste korral.

Kohtumisel paika pandud plaanide kohaselt tuleb kõik radikaliseerunud isikud identifitseerida piisavalt varakult „laiaulatusliku, elektroonilise teabe kogumise kaudu“, mis teisisõnu tähendab massilist jälgimisühiskonda. „Teadlik ja sihipärane valede jagamine ja viha levitamine ei ole väljendusvabadus, mida tuleks kaitsta,“ väitis Herrmann õigustuseks. „Eksitav ja vale teave ohustab meie demokraatiat,“ leiab Herrmann.

Saksamaa föderaalsiseministri Nancy Faeseri (SPD) sõnul on „internetis toime pandavad vihakuriteod suur oht rahumeelsele kooseksisteerimisele vabas, avatud ja demokraatlikus ühiskonnas“. Sellega võitlemiseks on tema sõnul vajalik ka teabesalvestus. Ametisse astudes kuulutas Faeser välja kampaania võitlemiseks „paremäärmusluse“ vastu, väites et sellega tuleks hakata tegelema juba lasteaias.

Ehkki statistika kohaselt on vasakäärmuslaste vägivald reaalselt palju suurem probleem, väidab Faeser vastupidist. Faeser, kes enne siseministriks saamist avaldas artikleid vasakpoolse Antifa ajakirjas, pani põhimõtteliselt paika 10-punktise plaani, mis nii mõneski aspektis näib olevat peamiselt suunatud konservatiivide või teiste n-ö dissidentide vastu.

Endiselt on siiski ebaselge, mida peetakse silmas „valeinfo“ all ja ehkki vihakõne kui selline võib hõlmata ebaseaduslikke vihasümboleid, võidakse siia alla arvata ka õigustatud eriarvamused ja valitsuse poliitikate, nt religiooni, abordi, LGBT ideoloogiaga või koroonaviirusega seotud poliitikate kritiseerimine. „Vihakõne“ on konkreetselt defineerimata ja üha enam paistabki see olevat suunatud just konservatiivse maailmavaate vastu. Sest kas kriitika massiimmigratsiooni vastu või sisserändajate üleesindatusele viitamine Saksamaa kuritegevuse statistikas ikka on vihakõne?

Üsna kindel on aga, et igasuguseid „vihakõne“ ja „valeinfoga“ võitlemiseks loodud seaduseid hakatakse kuritarvitama. Üheks hiljutiseks näiteks on Berliini vasakpoolne linnapea Michael Müller (SPD), kes korraldas politseireidi ühe immigratsioonikriitilisi fotosid postitanud Facebooki kasutaja vastu. Lisaks on politsei viinud „vihakõnega“ võitlemise sildi all läbi enam kui sada läbiotsimist inimeste kodudes, kes on kritiseerinud või n-ö solvanud poliitikuid.

Kas riik, mis plaanib võtta igal aastal vastu sadu tuhandeid uusi immigrante, hakkabki selle ühiskonda tugevalt muutva plaani vastu sotsiaalmeedias protesteerivaid kodanikke kriminaalkorras karistama ja nende kodudes politseireide korraldama?

Siiski võivad siseministrite ja föderaalvalitsuse plaanid olla vastuolus Saksamaa põhiseaduse ja senise kohtupraktikaga, samuti konstitutsioonikohtu seniste otsustega, mis on seadnud ka nn valeinfo väljendusvabaduse kaitse alla.

Allikas: Remix News