Peaminister Kaja Kallas võib Ukraina teemal lõputult jahuda, kuid oma maa majanduse toimimisest pole aimu ei temal ega ta käsilastel, sest riigi käekäik aina halveneb.
Statistikaameti andmetel vähenes selle aasta mais võrreldes 2022. aasta sama kuuga kaupade eksport jooksevhindades 15 protsenti ja import 13 protsenti.
Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 309 miljonit eurot, mis on 12 miljonit eurot suurem kui aasta varem, teatas statistikaamet.
Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul oli mais kaubavahetuse vähenemist märgata paljude peamiste partnerriikidega. “Kui Euroopa Liidu riikidega vähenes eksport 6 protsenti ja import 5 protsenti, siis eriti märgatav oli vähenemine Euroopa Liidu väliste riikidega, kuhu eksport vähenes 33 protsenti ja import 38 protsenti,” selgitas analüütik.
Kõige enam ehk 248 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete väljavedu. Järgnesid puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete ekspordi vähenemine vastavalt 43 ja 40 miljoni euro võrra. Eesti päritolu kaupade osatähtsus ekspordis langes mullusega võrreldes neli protsendipunkti, moodustades tänavu mais 65 protsenti koguekspordist. Eesti päritolu kaupade eksport langes aastaga 21 protsenti.
Eesti peamised ekspordipartnerid mais olid Soome, Läti ja Rootsi. Enim vähenes kaupade eksport Eestist Ameerika Ühendriikidesse, Egiptusesse ja Araabia Ühendemiraatidesse.
Kõige rohkem ehk 170 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete import. Järgnesid metalli ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete sisseveo vähenemine. Enim vähenes kaupade import Venemaalt, Leedust ja Lätist, kust imporditi mullusest vähem mineraalseid tooteid. Eesti peamine impordipartner mais oli Soome, järgnesid Saksamaa ja Läti.
Seda, et Eesti kaubandus toimub üha enam Euroopa Liidu siseselt, peetakse kliimapoliitika tagajärjeks: kliimameetmetest kägistatud Euroopa majandus pole väljaspool liitu enam konkurentsivõimeline. (BNS-UU)
Erki Evestuse karikatuur