09.02.2024
Reformierakonna juhitavas riigis jääb ka kaubavahetus üha enam soiku.. Pilt on illustratiivne.
Eesti 200 ministrid Margus Tsahkna ja Tiit Riisalo õitsevad, et neil olevat “pikk plaan” majanduslikuks paradiisiks, aga üha uued uudised näitavad, et majandus vajub üha sügavamasse auku ning Kaja Kallase valitsus koosneb ainult hädapätakatest.
Alljärgnevas uudises on rida olulisi momente. Esiteks, Eesti kaubavahetus toimub peamiselt Euroopa Liiduga, sest ka EL kaupleb üha vähem muu maailmaga – põhjuseks on rohepöördega kinnipoodav euromajandus, mis ei ole maailmaturul enam konkurentsivõimeline.
Teiseks – lause “Venemaalt toodi vähem töödeldud õlisid” näitab, et äri Venemaaga jätkub ka Ukraina sõja ajal ning tuuakse õlisid ehk naftasaadusi.
“Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes 16 protsenti ja import 17 protsenti.
Kaupu eksporditi jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi 21 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3 miljardit eurot, mis on 695 miljonit eurot väiksem kui 2022. aastal.
Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et Eesti peamisteks kaubanduspartneriteks 2023. aastal olid Euroopa Liidu liikmesriigid, mille osatähtsus moodustas ekspordist 74 protsenti ja impordist 86 protsenti. „Eksport ja import liikmesriikidega vähenes 2023. aastal vastavalt 12 protsenti ja 10 protsenti, liiduvälistesse riikidesse vähenes eksport aga 26 protsenti ja import neist 43 protsenti. Kaupade sissevedu Venemaalt vähenes koguni 92 protsenti,“ lisas Leppmets.
Leppmets mainis ka, et kaubavahetuse puudujääk oli suurim transpordivahendite, keemiatööstuse tooraine ja toodete ning mineraalsete toodete seas. „Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodetega,“ lisas ta.
2023. aastal eksporditi Eestist enim elektriseadmeid, mis moodustasid 14 protsenti Eesti koguekspordist. Järgnesid põllumajandussaadused ja toidukaubad 11 protsendiga ning puit ja puittooted samuti 11 protsendiga. Enim vähenes mineraalsete toodete väljavedu, seda 2,6 miljardi euro võrra. Puidu ja puittoodete eksport vähenes 406 miljoni euro võrra ning mitmesuguste tööstustoodete oma 221 miljoni euro võrra. Kõige enam ehk 425 miljoni euro võrra suurenes transpordivahendite eksport Eestist.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis jäi 2023. aastal aastataguse ajaga võrreldes samaks ehk 64 protsendi juurde. Eesti kogueksport vähenes aastaga 16 protsenti, reeksport 15 protsenti ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 17 protsenti. Kõige rohkem mõjutas Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemist kodumaise töödeldud õli, põlevkivikütteõli ning kommunikatsiooniseadmete väljaveo vähenemine.
Eesti peamised ekspordipartnerid 2023. aastal olid Soome 17 protsendiga, Läti 12 protsendiga ja Rootsi üheksa protsendiga. Soome eksporditi enim elektriseadmeid, metalli ja metalltooteid ning mineraalseid tooteid, Lätti mineraalseid tooteid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.
Rootsi viidi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mitmesuguseid tööstustooteid. Aastaga vähenes kaupade eksport enim Soome, seda 672 miljoni euro võrra, Lätti vähenes eksport 662 miljoni euro võrra ja Ameerika Ühendriikidesse 657 miljoni euro võrra. Soome viidi vähem maagaasi, Lätti elektrienergiat ja Ameerika Ühendriikidesse kommunikatsiooniseadmeid. Aastaga kasvas kaupade eksport enim Leetu, seda 189 miljoni euro võrra, kuhu viidi varasemast enam transpordivahendeid.
Kaupadest imporditi 2023. aastal enim elektriseadmeid, mis moodustas 13 protsenti Eesti koguimpordist. Järgnevad transpordivahendid 13 protsendiga, mineraalseid tooted 12 protsendiga ning põllumajandussaadused ja toidukaup 12 protsendiga. Enim vähenes mineraalsete toodete sissevedu, seda 2,8 miljardi euro võrra. Metalli ja metalltoodete sissevedu vähenes 480 miljoni euro võrra ning puidu ja puittoodete sissevedu 368 miljoni euro võrra. Kõige enam ehk 203 miljoni euro võrra kasvas transpordivahendite import.
Kaupu imporditi Eestisse enim Soomest, seda 15 protsendi ulatuses Eesti koguimpordist. Saksamaalt moodustas import 12 ja Lätist 11 protsenti kodumahust. Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt transpordivahendeid, mehaanilisi seadmeid ja elektriseadmeid. Lätist toodi enim mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning elektriseadmeid.
Võrreldes 2022. aastaga vähenes enim kaupade import Venemaalt 1,7 miljardi euro võrra, Soomest 916 miljoni euro võrra ning Lätist 537 miljoni euro võrra. Venemaalt toodi vähem töödeldud õlisid, Soomest elektrienergiat ja Lätist maagaasi. Kõige enam ehk 113 miljoni euro võrra kasvas kaupade import Tšehhist, kust toodi varasemast enam transpordivahendeid.
Eelmise aasta detsembris vähenes kaupade eksport 23 protsenti ja import 29 protsenti. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,3 miljardi ja imporditi 1,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk detsembris oli 282 miljonit eurot, mis on 264 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem. Detsembris eksporditi kaupadest enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Peamisteks impordiartikliteks olid transpordivahendid, põllumajandussaadused ja toidukaubad ning elektriseadmed. Kaupu eksporditi detsembris enim Soome, Lätti ja Rootsi ning imporditi Soomest, Leedust, Saksamaalt ja Lätist.