31.03.2023
Kui Riigikogu õiguskomisjoni eesotsas on sahkerdaja, siis pole imestada, kui asjad untsus on. Pilt on illustratiivne.
Minu kui Eesti Vabariigi kodaniku avaldus seoses riigikohtu ja vabariigi valimiskomisjoni 30. märtsi otsustega.
Võttes arvesse, et e-hääletamise tulemuste kindlakstegemise protsess ei ole algusest lõpuni kontrollitav viisil, mis tagaks valimiste aususe, õigluse ja läbipaistvuse, ei ole võimalik tunnustada 5. märtsil 2023 valitud riigikogu legitiimsust Eesti Vabariigi põhiseaduspärase seadusandjana.
Pabersedelitega hääletamisel taoliseid probleeme ei esinenud, mistõttu saab seda osa valimistest pidada legitiimseks ning selle alusel saadud mandaate õiguspäraseks.
Me astume ajastusse, mil Eestis puudub legitiimne, s.t põhiseaduspärane riigivõim. Mittelegitiimse parlamendi moodustatud valitsusel puudub samuti legitiimsus. Kõik õigusaktid, mida mittelegitiimsed organid vastu võtavad, on mittelegitiimsed.
Me seisame ülesande ees taastada Eesti riigis põhiseaduslik kord. Kuidas seda teha, võttes arvesse võimu kaaperdanud inimeste soovimatust võimust loobuda ja ühiskonna üldist polariseeritust, on raske öelda.
Ka riigikohus tõdeb: “Parlamendivalimised on demokraatlikus riigis keskse tähtsusega akt, millega rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana (PS § 1 lõige 1) annab parlamendile järgmiseks neljaks aastaks võimuvolitused. Riigivõimu legitiimsuse tagamiseks tuleb valimiste korraldamisel järgida põhiseaduses sätestatud valimispõhimõtteid.”
Riigi tagasivõtmine ja põhiseaduse alusele kinnistamine on järgmiste aastate riigielu kõige tähtsam küsimus. See ei saa olla üksnes konservatiivide asi ja huvi, vaid lõppkokkuvõttes kogu ühiskonna asi ja huvi.
Ehkki praegune olukord sobib suurepäraselt liberaalsetele valijatele, kellele kehtiv valimiskorraldus annab eelise, peame tagama, et ühiskonnas peetakse kinni kokkulepitud reeglitest, milleks on kõige esimese ja kõrgeima dokumendina 1992. aastal rahvahääletusel vastu võetud põhiseadus.”
Veiko Vihuri