16.03.2023
Valimiste tähtsaim osa on valija, kellel peab olema õigus teada, kuhu ja kuidas tema hääl läks.
Digiõiguste aktivist Märt Põder ütleb EPL-is, et valimised on rahva ja avalikkuse otsene ettevõtmine, mitte valimiskomisjoni ainupädevus, mistõttu igal inimesel peab olema võimalus veenduda valimistulemustes ning nende õigsuses – see välistaks ka hilisemad vaidlustused või koguni tänavaprotestid.
Ta tuletab meelde Saksamaa konstitutsioonikohtu otsuse 2009. aasta märtsist, et riiklikel valimistel on e-hääletuse kasutamise tingimuseks see, et igaüks peab saama eriteadmisi vajamata veenduda nii valimiste korraldamise põhiliste sammude kui ka valimistulemuste kindlakstegemise korrektsuses.
“Kui meie põhiseaduses on väljendatud valimiste avalikkuse põhimõte samal viisil nagu Saksamaa omas, siis kas ei peaks selle järeldused kehtima ka meie e-hääletuse puhul samal viisil nagu Saksamaal? Ehk lihtsalt kokku võttes: kas ei peaks ka meil saama demokraatlike valimiste teel kõrgeimat võimu teostav rahvas, st sisuliselt iga valimisealine kodanik, mõttekal viisil osaleda elektroonse hääletuse läbiviimises ja valimistulemuste ühises kindlakstegemises?” küsib Põder.
Viimaste Riigikogu valimiste järel selgub üha enam, et e-valimiste läbiviimisel pole mitte ühestki otsast täielikku õiguslikku tausta – küsimus ei ole enam ka selles, kas e-valimisi võltsitakse ja kas see on võimalik, vaid selles, et nende läbiviimine ei toetu kusagil seaduslikule alusele, kasvõi põhiseaduses ette nähtud ühetaolisusele.
Märt Põder nendibki, et e-hääletuse põhiseaduslikkus eksisteerib ainult kuulujuttudes.
Uued Uudised, EPL