Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Valikute tegemisel tuleb väärtuste kriteeriumiks võtta enese ja kogukonna ellujäämine

-
29.01.2020
Kui eestlased annavad käest oma maa ja oma traditsioonilised väärtused, siis lõpetavad nad ameerika indiaanlaste kombel reservaadis. Või siis assimileerunult. Pilt on illustratiivne.
© AP/Scanpix

Majandusõppejõud Alver Aria kirjutab vanade ja uute väärtuste mõjust kogukondadele.

“Oleme kuulnud, et üsna suur hulk eestlasi ei soovi järgida euroopalikke väärtusi. Võtame selle väite edasise arutluse aluseks ja küsime, milline võiks olla väärtuste järgimise kriteerium. Kriteeriume võib olla mitmesuguseid, käesolevas arvamuses on käsitletud eetilise egoismi teooriat (inglise keeles „ethical egoism theory“).

Eetilise egoismi teooria üks silmapaistvamaid esindajaid on juudi-vene päritolu eetikafilosoof Ayn Rand (sünnipäraselt Alissa Zinovjevna Rosenbum), eluaastad 1905, Peterburi kuni 1982, New York. Ta põgenes kommunistide eest USA-sse ja uuris põhjalikult isekust. Tema vaated on järgmised:

Hea ja kuri kui mõisted on rakendatavad vaid sõltuvalt elu ja surma kontekstis. Hea on see, mis säilitab elu, ja kõik muud väärtused on vaadeldavad vaid sellest seisukohast. Ellujäämiseks vajalikud väärtused sõltuvad olendi olemusest.

Elus püsimiseks peab olen tegema teatud toiminguid, eksimuse korral ta sureb ja tema tegevuse tulemuseks on vaid keemilised elemendid.

Väärtused on alati tegude objekt ja elus püsimiseks vajalikke väärtusi püütakse säilitada.

Kogukond, perekond, rahaline jõukus on väärtustena objektiks vaid siis, kui nende säilitamiseks tehakse midagi praktilist. Moraali eesmärk on teha kindlaks sellised toimingud, mis toovad olendile kasu.

Inimene, kes laseb mõtlematult juhil endale ettekirjutusi teha, sarnaneb prügimäele veetava autovrakiga.

Kuna kogukonnad koosnevad indiviididest, siis võiks indiviidide kohta käiv üsna suurem määral kehtida ka kogukondade kohta. Seega:

Hea ja halva mõisted on rakendatavad kogukondade ellujäämise kontekstis. Kui väärtuste järgimine ei taga kogukonna säilimist, siis pole neil väärtustel kogukondade jaoks mingit kasu. Kogukonna koha võtavad üle teised kogukonnad. Kogukonna säilimise ja tema säilimist tagavate väärtuste kindlustamiseks tuleb teha midagi praktilist.

Kui kogukond kaob, siis kaob teda moodustavate indiviidide olemus ja asemele astuvate indiviidide olemus on hoopis teine.

Eestlastele üsna tuttav puhkamiskoht on Egiptus. Rooma riigi lõppedes oli Egiptus kristlik. Praegu on Egiptus moslemiriik. Iidsete egiptlaste järeltulijateks on koptid – turistid võivad siin-seal näha nende politsei kaitse all olevaid kristlikke  kirikuid. Kopte küll teataval määral sallitakse, kuid nende tähendus Egiptuse elus on marginaalne. Neid on välja tõrjunud araablastest sisserändajad ning kehtib islami väärtussüsteem. Näeme, kuidas agressiivsemad ning suurema iibega sisserändajad on võtnud üle riigi. Koptid võimaluse korral lahkuvad riigist.

Legendi järgi Ameerikas õpetasid indiaanlased külmal 1620 aasta talvel sisserännanuid kala püüdma ja põldu harima, järgmisel aastal toimus ühine pidusöök. Praegu seostatakse indiaanlaste abi tänupühaga, mis on USA-s suurimaid pühasid. Ainult abistanud indiaanlastest ja nende väärtustest pole nagu midagi järele jäänud – kõigest üksikud hõimud reservaadis.

Saame küsida:

Kas euroopalikud väärtused tagavad senise Eestile iseloomuliku sotsiaalse keskkonna? Kas me tahame senist süsteemi muuta?

Milline on see uut tüüpi indiviidi olemus ja mida toob senise kogukonna hääbumine kaasa indiviidile?

Tihti on euroopalike väärtuste propageerimine seotud kasu demonstreerimisega. „Võtke vastu Euroopa Liidu see ja too väärtus, siis anname teile majanduslikku toetust“. Toetused on seotud lühiajaliste tagajärgedega, mõtlema peaks hoopis pikaajalistele tagajärgedele. Juba siia tulnud võõrad ei lahku, uued kombed ei kao.

Me oleme saanud indiaanlaste kombel oma klaaspärlid, kuid midagi olulisemat on kadunud. Ayn Rand peab inimese peamiseks funktsiooniks mõtlemist, see tähendab faktide vaheliste seoste teadvustamist ning õigete valikute tegemist. Võtkem siis üheks valikute tegemise kriteeriumiks ellujäämise, mis pole sugugi kasuahne püüdlus, vaid eetiline kategooria.”