Raivo Põldaru jõudis poliitika juurde maatöö ja õpetajaameti kaudu

Riigikogu avaistung 30.03.2015

Põltsamaalt pärit Riigikogu liige Raivo Põldaru on maaelu taustaga, aga põllumehe kutse asemel valis ta õpetaja ameti.

„Eks enamik inimesi Eestis on oma juurtega maalt. Palju neid linnu siis ikka on. Ka Põltsamaa polnud ju mingi linn. Inimesed elasid linna piires, kuid tegelesid põhitööna maatöödega, seda ka vabal ajal. Isegi linnas peeti sigu ja lehmi,” räägib Raivo, lisades, et tema noorusajal oli rõhk sellel, et oleme proletaarlaste riik.

Nii nägi ta küllalt lähedalt töid, mida tehti põllul. Talle endalegi meeldis poisikesena istuda isa kombaini viljapunkris ja seal Suislepa õuna mugida. Umbes 11-12-aastaselt hakkas aga Raivo käima emaga kaasas kolhooside peedi-kapsapõlde kõplamas. Tol ajal alustati sügiseti ka kooliaastat kolhooside kartulipõldudel, mitte klassipinke nühkides.

Ometi ei läinud ta põllumeheametit õppima, õpetaja elukutse oli lähedasem. Esimesed sellealased ristsed sai ta, kui pidi koolis matemaatikaõpetajat asendama.

Keskkooli lõpetas Raivo Põltsamaal ja edasi viis haridustee Tartusse, kus ta lõpetas ülikooli matemaatikuna. Peale ülikooli alustas ta töömeheteed Põltsamaa Keskkoolis matemaatikaõpetajana.

Hiljem juhtis Raivo erinevaid töökollektiive enam kui 30 aastat. Sealhulgas oli ta ametis Jõgeva Teeninduskombinaadi direktori asetäitjana, Jõgeva Valvekeskuse direktorina, Saduküla Põhikooli ja Puurmani Gümnaasiumi direktorina. Ta on õpetanud matemaatikat, füüsikat, ajalugu, ühiskonna- ja suhtlemisõpetust erinevatel aegadel kolmes Jõgeva linna koolis, Puurmani ja Palamuse Gümnaasiumides ja Saduküla Põhikoolis.

Edumeelset ja üksmeelset koolikollektiivi peab ta hea sõnaga meeles tänini: „Pisar kiskus silma, kui kevadel tuli mõni lapsevanem ja tänas, öeldes, et ilma minu või kooli toetuseta poleks ta laps täna lõputunnistust saamas. Need on hetked, mille nimel on tasunud elada.”

Põhitöö kõrvalt taastas Raivo koos abikaasaga taluseaduse alusel talu, mida peeti kümme aastat. Paraku ei soosinud riik väiketalundust, nii tuli see tegevus lõpetada.

Talupidamine ja põllumajandus on raske ka tänapäeval. Siin pole mängus mitte ainult inimeste toimetulek ja kokkuhoid meie sotsiaalkaitse süsteemile, vaid ka kaitsepoliitiline mõõde. Selle kõigega seondub erinevate, inimestele vajalike teenuste kättesaadavus maal. Praegu saab maal elada vaid jõukas inimene, sest elamiseks vajalikud teenused asuvad linnas. Sinna pead aga jõudma omal jõul ja vajalikul ajal. Harv pole juhus, kui bussiga saab küll linna, kuid tagasi saab sama bussiga alles nädala pärast.

Poliitika tungib kõigi igapäevaellu

Kuigi me võib-olla ei taha seda endale alati tunnistada, on meie kõigi igapäevaelu seotud poliitikaga, sest nii või teisiti puutume kokku poliitiliste otsustega, nendib Raivo.

Kuna ka koolipidamine oli ja on seotud valla poliitiliste otsustega, vastas ta jaatavalt 2000. aastal tehtud ettepanekule astuda Rahvaliitu, sest erakonna juhiks oli ammusest ajast tuttav mees ja just see erakond ajas mõistlikku poliitikat. Ajapikku tema ülesanded erakonnas kasvasid. Rahvaliidule raskel ajal võttis ta vastutuse erakonna aseesimehena ja leidis uue hingamise Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas, kus on olnud valitud ka juhatuse liikmeks ning erakonna aseesimeheks. 2015. aastal valiti Raivo Põldaru Riigikokku, kus ta on rahvastiku probleemkomisjoni aseesimees ja sotsiaalkomisjoni liige. Ta on ka pensionäride toetusrühma algataja ja juht Riigikogus. Statistika näitab, et Raivol on sõnavõtte kokku 398, mis on hetkel Riigikogu liikmete hulgas 17 tulemus. Ta on juhtinud seitsme eelnõu menetlemist ja osalenud 18 seaduseelnõu algatamises.

Raivo usub, et ta on üks väheseid, kui mitte ainus, Riigikogu liige, kel on olnud regulaarsed kohtumised valijatega Põltsamaal ja Jõgeval. Erakonna Jõgeva büroos on tal lausa vastuvõtuaeg.

Kohtumistel on olnud inimeste murekohaks teenuste kadumine maal, väikeettevõtluse mittetoetamine riigi poolt, vajadus kaitsta ja toetada kohalike ettevõtjate toodangut ebavõrdses Euroopa konkurentsis, arstiabi kättesaadavus, pensionid ja pensionäride maksustamine.

„Opositsioonierakonnana ei ole EKRE saanud oma programmi teostada ja seetõttu saame rääkida ainult sellest, mida suutsime Riigikogus ära hoida,” pidades silmas esmalt kooseluseaduse rakendusakte ja suure hulga pagulaste vastuvõtmist.

EKRE kordaminekuks võib ka pidada selliste teravate probleemide tõstatamist nagu migratsioon, presidendivalimised, rahvaalgatus, riigipiiri kaitse, eesti keele olukord ning kooliprogrammide muutumise ohtlikud tendentsid. Oma jah-sõna saadi öelda asjadele, mis on parandanud inimeste toimetulekut. Raivo kaudu on saanud eelarvelisi regionaalseid toetusi kümned Jõgeva- ja Tartumaa abivajajaid, kelleks on olnud MTÜ-d, koolid, kultuurikeskus, päästjad, kirikud, mitmesugused ühendused.

Raivo loodab, et EKRE teeb valimistel sellise tulemuse, mis ei lase ilma EKRE-ta valitsust moodustada. Siis saab hakata ellu viima EKRE programmi.

Kommentaarid