Valimiskampaania on nagu Paide arvamusfestival, aga siin püütakse tühjade juttudega hääli

Kohalike valimiste kampaanias toimuvad väitlused erinevate poliitiliste jõudude vahel, kuid sageli on tegu kemplemisega teemadel, mis pole tegelikult olulised, samas aga jäävad (jäetakse) valuteemad kõrvale.

Üks EKRE poliitikutest rääkis, kuidas diskussioonil, kuhu ta kutsuti, hakkasid liberaalsete ja vasakerakondade kandidaadid jahuma jalgrattateedest ja inimeste vaimsest tervisest, samas kui Tallinnas on tähtsamaidki valuteemasid.

Jalgrattateede üle tasub vaielda vaid küsimuse puhul, et kas neid on vaja või mitte. Vaja ehk on, aga neid ei tohi primaarseteks teha, nagu see linnapildis ja -planeeringus toimub, jalgrattateed on vaid osa liiklusest, aga mitte tähtsaim.

Need teed on vaid osa kliimapropagandast, millega tahetakse autod linnast välja tõrjuda, et võtta inimestel võimalus kiiresti ja mugavalt oma asjaajamisi korda ajada. Samas on Tallinn põhjamaine linn, kus jalgrattateed on pool aastat praktiliselt mittevajalikud, sest külmas, vihmas, lörtsis ja libedaga liikuritega ei sõideta. Lisaks aga on need rattad, tõuksid ja muu taoline kraam muutunud suureks ohuks kõnniteel astuvatele jalakäijatele.

Teine teema on see aktuaalne vaimse tervise küsimus. Jah, rahva vaimne tervis on hukas, aga see, mida taas need vasakliberaalsed jõud peale suruvad, on asendustegevus. Vaimset tervist ei parandata selle ravi, vaid põhjuste kõrvaldamisega.

EKRE fraktsioonis käisid kord vaimse tervise edendajad ja selgus, et nende eesmärgiks on inimestele tablette sööta, neid lohutada, koos kalli-kalli teha ja teisiti lihtsalt pingeid maha võtta. Pragmaatilised rahvuskonservatiivid tegid neile selgeks, et nii-öelda tulekahju kustutamisest jääb väheks, on vaja põhjustega tegeleda, tulekahju ennetada.

Inimesed on kliima- ja sõjaärevuses, noored ei julge väidetavate katastroofide hirmus isegi elada – vaja on lõpetada see hirmutav propaganda, mille eesmärgiks on pigem hirmufooniga taskutest raha välja meelitada. Ei pea igal vihmasel ja jahedal päeval kirjutama sellest, kuidas kusagil olevat jälle löödud kuumarekord (seda on vaja neile, kes kliimahirmuga raha teenivad), ei ole vaja sõjaga hirmutada ja seda propageerida (Eesti Ekspress tõi välja, et Venemaaga piirnevas Soomes elatakse ilma hüsteeriata).

Rääkima peaks sellest, et Tallinn on täiesti venestunud, eesti keelega ei saa enam teeninduses hakkama, võõrad on tunginud isegi asumitesse, kus varem elasid ainult eestlased (seega eestlaste asumeid enam pole, küll aga on võõraste omad) – pealinn on eestlaste käest üle võetud ja mitte ainult venekeelsete, vaid väga paljude keelte-kultuuride poolt.

Eestlased räägivad, et oma kodust “linna peal” käies on naastes olemine kehv, sest oma kodulinnas kõnnitakse vaid võõraste keskel – vaat see on vaimse tervise rikkumine, ja rääkida tuleks massimigratsiooni piiramisest pealinnas, mitte sellest, kuhu juba rikutud vaimse tervisega tabletti või hingetröösti saama tulla, samas kui akna taga jätkub kõik meelihävitav täie hooga.

Valimiskampaanias tuleb rääkida tõsistest teemadest – mitte jalgrattateede juurdeehitamisest, vaid kaosest, mis on juba tekkinud; mitte uute vaimse tervise ravipunktide loomisest, vaid seda tervist hävitavate nähtuste lõpetamisest. Pole mõtet lasta ennast kaasa tõmmata teemadest, mis kellelegi tegelikult korda ei lähe või mis on teadlikult tekitatud. Rääkida tuleb asjadest, mis inimesi tõesti härivad, näiteks tõuksiterrorist ja ummikutest (mille lahenduseks pole sugugi mitte jalgrattateed, vaid liikluskorralduse parandamine).

Uued Uudised