26.10.2017
Toomas Hendrik Ilves, Käde Kalamees
Tori vallavolikogu nimekirjas EKRE kandidaadina esialgse valimistulemuse järgi teisena kohalikku volikokku pääsenud Käde Kalamees ei osanud uneski ette näha, et häälte ülelugemise tulemusena tunnistab Tori valla häältelugemise komisjon eesotsas Anne Annusega EKRE nimekirjale antud kolm sedelit kehtetuks ja Kalamees jääb Tori volikogust välja. Valimiskomisjon ei saanud aru, kas valimissedelile oli kirjutatud 150 või 156, 134 või 194 ja 147 või 187. Kinnitatud andmetel sai Kalamees kokku 33 häält.
Kalamees räägib, et kuna komisjoni esimees Anne Annus keeldus 17. oktoobril neid kehtetuid sedeleid näitamast, tuli 18. oktoobril Pärnu EKRE juhatuse liige Edmond Penu Sauga vallamajja, kus soovis uuesti neid sedeleid näha. “Meile näidati ja lubati ka pildistada neid sedeleid. Tegin kaebuse vabariigi valimiskomisjonile 17. oktoobri õhtul ja mind kutsuti 23. oktoobril Tallinnasse, kus vabariigi valimiskomisjon pidi arutama minu kaebust. Vanema inimese ja mitmete organisatsioonide kolleegiumis osalenuna tekkis juba algusest peale minus kahtlus komisjoni tahtest pädev olla. 15 –liikmelise komisjoni liikmetest ei tutvustanud keegi ennast ja kõikidel olid ninad arvutites. Minu ülekuulamisel olid komisjoni liikmete näod kivistunud ja ükskõiksed. Kuulati üle ka Tori valla häältelugemiskomisjoni esimehe Anne Annuse selgitus ja leiti, et kõik on korras, kuna teisel päeval mul ju numbreid lubati vaadata,” meenutab volikogu koha kaotanud Kalamees.
Anne Annus mainis, et kõik häältelugemiskomisjoni liikmed olid ühel meelel. Annus mainis, et häälte ülelugemise juurde oli kutsutud Mihkel Kalamees. Mihkel kohale ei läinud. “Kahjuks mina kutset ei saanud ja seda enam tekitab minus küsimusi, miks mind ei teavitatud, kuna minu kontor on valimiskomisjoniga samas majas. Valimiskomisjoni ametnik, kes kaebust põgusalt ja segaselt tutvustas, ütles, et protseduuri reegleid ei ole rikutud ja nemad numbrite valesti tõlgendamist päevakorda ei võta. Lisaks võttis sõna üks ametnik, kes toonitas, et komisjon peaks arvesse võtma seda, et numbrite tõlgendamisel läks kaduma üks mandaat ja see inimene on täna siin. Sama toonitas veel üks ametnik, kuid nende hääled jäid hüüdjaks hääleks kõrbes. Kaebus jäeti rahuldamata. Ülejäänud komisjoni liikmed olid kogu protseduuri ajal vait. Seega 15-st liikmest avaldas oma arvamust kolm ja lisaks üks ametnik, kes koosoleku avas, kuid oma arvamust ei öelnud. Minus tekkis küsimus, kus on demokraatia ja arvamuste vabadus? Miks ei antud kõikidele komisjoni liikmetele sõna? Miks ei olnud hääletamine salajane?” on Käde Kalamees pettunud.
Käde Kalamees pälvis mullu president Toomas Hendrik Ilveselt kõrge tunnustuse – Valgetähe V klassi teenetemärgi. Kalamees on eesti maatõu aretus- ja säilitustööd teinud juba 27 aastat. 2014. aastal täitus Eesti Maakarja Tõuraamatu pidamisest 100 aastat. Käde isa Ain-Ilmar Leesmenti unistus oli maakari kui nõukogude
perioodil tõrjutud olnud nn natsionalistide kari rehabiliteerida ja nii taasasutas ta 1989. aastal Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi, mille asutajaliige oli ka Käde. Kalamehe isa sai tagasi oma kodutalu ja tema sooviks oli, et Käde tema tööd jätkaks. Nii võttiski Käde 1995. aastal üle isa töö Eesti Tõuaretusinspektsioonis, ühtlasi valiti ta ka Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi (EK Selts) tegevjuhiks. Tõuaretusinspektsiooni reorganiseerimisel jäi Käde seltsi tegevjuhiks, tõuraamatupidajaks.